Olivier muigas kavalalt, kui Kai ütles, et ta ka temast mõtleb. Seda oli ilmselgelt hea kuulda. Oli keeras end ümber ning jälgis, kuidas Kai ukse avas ning siis ka seda, kuidas noormees ust sulges. Kai kaval pilk pani ka Olivieri kavalalt muigama, kuigi tegelikult oleks ta tahtnud lihtsalt ohata. Kui noormees lõpuks ukse kinni pani, siis seda ta tegigi, hetkeks voodile maha istudes. Olivier oli veidi murelik, et Kai lahkumine teda niimoodi mõjutas. See ei olnud väga tema moodi. Ohates ajas noormees end mõni minut hiljem voodilt püsti ning suundus pesema, kus ta külma vee all ligunedes korralikult aega võttis. Nii veider, kui see ka poleks, siis ta isegi natuke igatses Kai soojust. Olles end lõpuks pesust välja vedanud ja riidessegi pannud, otsustas noormees jätkata õppimisega sealt, kus see eelmisel õhtul enne jalutuskäiku pooleli oli jäänud, kuid keskenduda oli nii keeruline, kui enamuse ajast tal Kai mõtteis oli.
OT: And I'm out too.