HomeCalendarFAQSearchMemberlistUsergroupsRegisterLog in
Log in
Username:
Password:
Log in automatically: 
:: I forgot my password
Latest topics
» Let me take care of you
by Kai Freberg Fri Apr 03, 2015 2:42 pm

» It's time to bring out the big balloons
by Kai Freberg Thu Apr 02, 2015 10:29 pm

» Error 404
by Shawn Culver Wed Apr 01, 2015 6:15 pm

» Definitely not chat
by Brynjar Folke Sigurðrson Tue Mar 31, 2015 6:53 pm

» Rapture
by Kai Freberg Tue Mar 31, 2015 5:08 pm

» I'm still standing
by Aaron Jenkins Mon Mar 30, 2015 8:08 pm

» Daily London
by Noah & Emma Mon Mar 30, 2015 4:30 pm

» going down in flames
by Nina Robbins Sun Mar 29, 2015 11:09 pm

» Väike valearvestus
by Shawn Culver Sun Mar 29, 2015 10:24 pm

» i've fallen and i can't get up
by Ms. Beatrice Abrams Sun Mar 29, 2015 10:20 pm

» The morning after
by Olivier Warring Sun Mar 29, 2015 2:05 am

» Rebaste rets [MASSIKAS]
by Olivier Warring Sun Mar 29, 2015 12:01 am

» Õppus [massikas]
by Kai Freberg Thu Mar 26, 2015 2:33 pm

» Bääm - Science!
by Nina Robbins Wed Mar 25, 2015 11:39 pm

» [Valikaine] Konservatiivid vs liberaalid - võimuvõitlus aastast 2015
by Olivier Warring Wed Mar 25, 2015 10:51 pm


Share | 
 

 Lunch time.

View previous topic View next topic Go down 
Go to page : 1, 2  Next
AuthorMessage
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Lunch time.   Sat Feb 21, 2015 11:54 pm

Peale paaritunnist hommikut masiivses majas, mida teised ülikooliks nimetasid vajas Jase mõnda hetke rahulikus looduses, kus ta sai nautida linnulaulu, ning end pilve tõmmata. See maandas mehe pingeid, ning suutis lasta tal hoida oma asjad järjepeal. Vastupidiselt enamusele, kes ülikoolis käisid, ning oma vanemate raha tuulde loopisid pidi Jase selle endale ise hankima, ning seetõttu oli ta sunnitud loobuma igapäevasest kanepist. Nüüd oli aga kätte jõudnud aeg, kus ta lihtsalt pidi seda tarvitama olenemata oma finantsilistest olukordadest. Leidnud suure tamme, ning selle kõrvale end istuma sättinud süütas mees joindi, ning suunas oma silmad taevasse, kui seda nautima jäi. Rindkere kattis Jase'il must polo, ning teksad olid piisavalt mugavad, et pinki nühkida. Pealegi ei kulunud need niivõrd kiirelt läbi, kui dressid, mida ta eelistatavalt ühikas kanda oli otsustanud. ''367,'' pomises ta peale järjekordset mahvi, ning viis oma üsnagi klaasistunud pilgu eemalolevale rahvahulgale. Park oli koht, kus teisedki noored oma aega veetsid. 

OT:Keegi, kellel soovi on. Smile
Back to top Go down
View user profile
Nina Robbins
21-aastane // vaimne kontroll
avatar

Posts : 374
Ülikool : Fotograafia // III kursus
Mõisas oldud aeg : 6 aastat

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 1:38 am

Ka Nina oli oma tee parki leidnud. Erinevalt mõnest, lasi tema aga parasjagu üht olulist või siis ehk mitte nii olulist loengut üle. Päike pani külmetanud rohulibled ja puulehed mõusalt sätendama ja siin tüdruk siis nüüd oli oma kaameraga ning püüdis võimalikult maagilisi pilte sinna aparaati püüda. Neidis kandis nagu ikka oma musta nahktagi ja suurt musta salli ümber kaela. Jalas olid tal kitsad püksid ja kõrge kontsaga, madala säärega saapad, mida katsid laiad rihmad. Ta tundis end alati kõrgetel kontsadel mugavalt. Ehk selle pärast, et muidu tundis ta end jube lühikesena ja kuidas sa muidu saad teistest üle olla kui end kuidagi pikemaks ei venita. Pealegi meeldis tüdrukule milliseks vaatamisväärsuseks need saapad tema sääred tegid. 

Tüdruk oli pargis juba oma tunnikese vähemalt klõpsinud, kui tema tee jõudis suure tammeni, mille okstevahelt isegi tõrusid leidus. Neid pildistanud märkas ta puu kõrval pingil istumas tuttavat kutti. Nina klõpsas temast paar pilti, kuuldes siis, mis nooruk pomises. "Loed päevi?" küsis Nina üsna muretult kui kuti juurde seisatas. Ta hingas sügavalt sisse, tundes kanepi krõbedat lõhna. "Ma nägin seal eemal paari menti jalutamas, võib-olla pole see parim koht," muigas Nina siis kelmikalt. Ta langetas oma kaamera ning libistas mugavalt sõrmedega läbi oma pikkade tumepruunide juuste, mis vallatult tema õlgadele langesid. Tegelikult polnud Nina mingeid mente kuskil näinud. Ta oli liialt nina kaameras ringi konnanud seal, et üldse väga kedagi märgata. Jason torkas ka silma ehk vaid selle pärast, et ta seal samas seda tamme pildistas.
Back to top Go down
View user profile http://dnxm.forum.co.ee
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 2:03 am

''Mõtisklen,'' tuli üle noormehe huulte, kui ta siis uue mahvi tõmbas ning järgmise neiu lausepeale oma kulmi kergelt liigutas. Suitsupahvaka teele saatnud hingas ta üsnagi rahulikult sisse. ''Vaevalt nad minuga siin maid jagama hakkavad.'' Kehitas ta oma õlgu, ning viis joindi tagasi oma huulte vahele. Sealt mõned mahvid tõmmanud ei pööranud ta rohkem erilist tähelepanu tüdrukule. ''Ja loengus ei peaks olema?'' Viis ta peale oma rõõmuallika kustutamist silmad tagasi neiule. Eemal olevat prügikasti silmanud üritas ta seda sinna sisse visata, kuid nagu arvata oligi maandus see kusagil mujal. Alles siis silmas ta eakaaslast täielikult, ning kallutas isegi õrnalt pead. Tegemist oli kena neiuga, kuid antud hetkel polnud rohkemat vaja, kui seda ilu vaid nautida. Jase oli nüüd õrnalt muheledes märkamatult ta sallialla mattunud mügarikke juba pikalt vaatlema jäänud, ning see ajas teda naerma. ''Istu?'' Viipas ta oma kõrval olevale vabale kohale sundides end mitte nii avalikult naerma purskamast. 
Back to top Go down
View user profile
Nina Robbins
21-aastane // vaimne kontroll
avatar

Posts : 374
Ülikool : Fotograafia // III kursus
Mõisas oldud aeg : 6 aastat

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 2:15 am

Nina oli tegelikult päris üllatunud, et nooruk mentide jutu peale teist nägu ei teinud. Veelgi enam üllatus ta noormehe lause peale. "Ja miks nad sinuga maid ei jaga siis? Oled mõne tähtsa asjamehe võsuke?" küsis tüdruk pilkavalt. No vaevalt eks ole. Samas ei olnud Nina nende tähtsate meestega nii kursis, et kindlalt väita, et noormees ei võiks kellegi sellise võsuke olla. Nooruki riietust silmitsedes jäi aga üsna selge mulje, et palju pappi tal just võtta pole. "Ma ei käi ülikoolis, et mul loenguid peaks olema," muigas neidis lõbustatult. Kust see kutt teadis mis loengud tal on ja mis ajal? Esiteks juba see, et igaühel olid suhteliselt personaalsed tunniplaanid ja teiseks see, et Nina polnud toda kutti endateada varem näinud. Aga tuttav tundus ta küll. 

Ka see ei jäänud tüdrukule märkamata, mida kutt passima jäi ja kui too talle istet pakkus turtsatas neidis üleolevalt. "Ega ma mingi koer sul ole või mõni muu lihtne bimbo, kes end kohe jõle meelitatult tunneb kui kutt tema tisse passima jääb," märkis neidis kulme kergitades. Seejärel viis ta väga ilmselge pilgu nooruki jalgevahele ja lausa ohkas nukralt. "Kahju, et sul seal midagi vaadata pole," sõnas neidis ja kallutas oma pead viltu, tõstes pilgu tagasi noormehe silmadele.
Back to top Go down
View user profile http://dnxm.forum.co.ee
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 2:26 am

Jase kuulas mõtlikult asjade üle käiku, ning kergitas siis küsivalt oma kulmi, samas ei tahtnud ta kuidagi rahulikuks muutuda. Näol olev naeratus suurenes iga sekundiga, ning viimaks end mõne minuti järel rahulikuks sundides ohkas ta vaid kergelt. ''Rikka ärimehe võsuke, tõsi.'' Jälgis ta nüüd mõne hetke naise silmi, ning ajas end siis lihtsalt püsti. Surus käed oma taskutesse, ning kallutas veidike pead, kui sammu tüdrukule lähemale tegi. ''Sinule ei peagi olema seal midagi vaadata,'' keeras Jase end sammupealt ringi, ning astus mõned sammud. Vaielda ta ei viitsinud, ning antud hetkel polnud selleks tuju ka. ''Suutsid mu ainult segadusse ajada.'' Möödus ta uuesti neiust, sest enne oli ta valele poole sammuma hakanud. Käed taskutest viimaks eemaldanud jätkas ta oma teekonda, kuni järgmise pingini, ning maandus sinna jõudes istuma. Otsis oma taskust paki, ning süütas nüüd juba uue joindi.


Viimased paar kuud oli juba olnud nii, et kui mees otsustas aja maha võtta tuli keegi ja suutis seda veelgi rohkem turri ajada. Jase silmitses veel paar hetke oma endist pinki, ning süütas siis uue rahupiibu, kui selle pahvakaid oma suust välja ajama asus. Puudus veel see, et see üsnagi mõtetu vaidlus siinkohal jätkuma peaks. Uuesti oma silmad taevasse viinud raputas ta ärapõlenud kanepi maha, ning asus jällegi numbreid süstemaatiliselt oma peas kordama. 
Back to top Go down
View user profile
Nina Robbins
21-aastane // vaimne kontroll
avatar

Posts : 374
Ülikool : Fotograafia // III kursus
Mõisas oldud aeg : 6 aastat

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 2:37 am

Nina jälgis kutti lõbusa naeratusega, põselohud naeratust kaunistamas ning kallutas taas pead. Kutt oli nii veider. Võib-olla polnud see kanep talle just head teinud. Tundus, et ta suitsetas seda päris palju. Olgugi, et Nina tundis lõhnast ära, mis on kanep, polnud ta seda ise kunagi teinud ja see paelus teda, aga tal polnud kedagi, kellega kanepit tõmmata ja üksi oli eriti hale. Võõraid ta ei usaldanud. Tegelikult usaldas ta üldse väga väheseid inimesi. Hetke kaalus Nina kutiga natukene mängida, aga otsustas siis, et kui ta temaga juba inimlikult vestelda üritab, ei hakka ta vähemalt esialgu teda oma võimega kontrollima. Nina hoopis tõstis kaamera, et noorukist taas paar pilti klõpsida kui ta teisele pingile ümber oli kolinud.

Nagu tüütu putukas, jalutas ta kergel, aga enesekindlal sammul kutile järgi, vaadates hetke kaamerast tehtud pilte. "Mismoodi ma sind siis segadusse ajasin?" tundis neidis huvi. Ta lükkas kerge käeliigutusega oma juuksed seljale ning tõstis taas kaamera, et noormeest pildistada. Ta ehk ei tüütaks kutti nii palju, kui tema nägu nii tuttav ei tunduks. Pealegi olid noorukil potensiaalsed kutsikasilmad ja Nina lihtsalt ei suutnud kutsikasilmadele vastu panna.
Back to top Go down
View user profile http://dnxm.forum.co.ee
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 2:45 am

Saanud oma pingil end umbes pool suitsetamise ajast rahulikult tunda oli Jase sunnitud taaskord oma silmi pööritama. Nüüdseks oli ta juba üsnagi korralikult end oma mulli tõmmata, ning sealt ka tema aeglane käitumine. Kui tüdruk temast pilti tegi venis kuti nägu viimaks temale tagasi. ''Teiste inimeste pildistamine ei ole minuteada just lubatud.'' Tegi ta väikese ääremärkuse, ning otsustas küsimusele sugugi mitte vastama hakata. Sellel polnud lihtsalt mõtet, ning antud hetkel oli ta endaga üsnagi rahul. Polnud vägagi vahet - mis sealt edasi areneb. Varsti peab ta niikuinii ühikasse suunduma, ning enda kõhu täis toitma ja eelistatavalt magama minema. 


''Jase,'' kostis ta viimaks kui siis käe andmise asemel oma pooliku joindi neiu suunas ulatas. Polnud Jason kunagi ahne olnud, ning pealegi oli tema enda isu nüüdseks täis suitsetanud. Poleks olnud viisakas seda lihtsalt ära visata, sest rohkem kutt ise seda niikuinii ei soovinud. ''Mul ei ole erinevaid suguhaiguseid,'' mainis ta veel juurde kui siis oma silmad sulges, ning pea kuklasse toetuda lasi. Mõnus tuul, ning pea oli parajalt paks. Samuti mängles mehe näol olev naeratus seal nüüd juba oma rolli. Isegi pime ment oleks aru saanud, et mingite mõnuainete laksu all noormees antud hetkel viibib. Numbripoiss tundis end antud hetkel vägagi hästi. Kui see takjas seda asja nüüd ainult ära ei rikuks. Tudeng kinnitas oma silmad neiule.
Back to top Go down
View user profile
Nina Robbins
21-aastane // vaimne kontroll
avatar

Posts : 374
Ülikool : Fotograafia // III kursus
Mõisas oldud aeg : 6 aastat

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 2:57 am

Nina vasak suunurk tuksatas kavalamaks muigeks kui kutt teatas, et pildistamine tema teada lubatud pole. "Minu teada on see vägagi lubatud, avalik koht siiski," arvas neidis endise kavalusega. Ta keris pisut pilte kaameras edasi ning tõstis oma pilgu kui kutt end tutvustas, taibates alles nüüd, et noormees sujuvalt ei vastanud tema küsimusele. "Nina," vastas neidis siis viisakalt. Ta kergitas üllatunult kulme kui tema poole joint ulatati ning silmitses seda hetke kahtlevalt. Kuti märkus aga pani teda turtsatama ja kuna ta ei tahtnud nagu mingi äbariku muljet ka jätta, võttis ta joindi vastu, et sellest mahv tõmmata. Nüüd oleks ilmselt paras aeg mainida, et Nina polnud kunagi ka suitsetamisega sinapeal olnud ning mahv ajas teda veidi köhima, aga vapralt surus ta köha alla, tänu millele tema nägu nüüd veidi punakamaks värvus. Tõmmu nahk ja meik aitasid seda punetust veidi varjata, aga mitte just väga palju. Ühtlasi jõudis neiule kohale, et ta oli just mingi võõra tüübi kanepit tõmmanud ja ta polnud kunagi pilves olnud ja ta isegi ei teadnud, kuidas ta end siis tundma peaks nii et kiirelt ulatas ta joindi kuti poole tagasi. 

"Isegi kui sul oleks suguhaiguseid, siis ned ei leviks süljega," sõnas Nina tähtsalt kui viimaks sõna suust sai ja suits teda enam köhima ei ajanud. Kanep maitses väga imelikult. Tavaline suits niimoodi ometi ei maitsenud. Nina hingas sügavalt sisse, püüdes oma kopse nüüd värske õhuga täita. Ta istus kuti kõrvale pingile, aga seekord mitte selle pärast, et nooruk talt seda palunud oleks vaid täiesti iseseisvalt.
Back to top Go down
View user profile http://dnxm.forum.co.ee
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 3:07 am

Silmitsenud seda hetke, kuidas esimesed paar mahvi neiu vastu võttis turtsatas noormees vaikselt naerma. ''Süütu?'' Esitas ta siis üsnagi rahumeelselt selle küsimuse, ning alles siis taipas kuidas see küsimus kõlada võis. Sellepeale vaikselt muianud ilmus mehe näole üsnagi kiirelt aga tagasi naeratus. ''No siis ei levi,'' andis ta teada, et pole nende asjadega vägagi kursis. Võtnud oma vara tagasi silmitses ta seda mõne üksiku momendi, ning alles siis tegi sellele lõpu peale kui oli veel korra oma kopsud täitnud. Seekord maandus koni aga pingi kõrval, sest enam polnud mõtet seda kusagile viskama hakata. Käed kiirelt oma polosse puhtaks vedanud ristas ta need üsnagi mõtlikult rinnal. 


''See on nüüd ka selge, et sulle midagi otseselt pakkuda ei tohi, siis on pahasti.'' Meenutas ta seda nende nii esmakohtumist pink tagasi. Hakkas siis täiesti tühja kohapealt naerma, ning kallutas oma pead, kui eemal palli taga ajavat noormeest silmitsema asus. Jase oli kanepit tarbinud juba piisavalt palju aastaid, et seda enamvähem ise kontrollida, siiski oli ta endiselt arvamusel et see parim faas on ainult siis nauditav kui saabki end täiesti kivisse tõmmata, ning omaette olla. Hetkel oli temal aga vestluskaaslane, kes ilmselt ise ka veel ei teadnud kuidas see temaga mõjub, ning kivisse end kohusetundlik Jason ilmselgelt tõmmata ei saanud. Polnud vaja, et see neiu hiljem talle teab mis süüdistusi esitama hakkaks. Palju Jasoneid kohalikus ülikoolis ikka käib. .
Back to top Go down
View user profile
Nina Robbins
21-aastane // vaimne kontroll
avatar

Posts : 374
Ülikool : Fotograafia // III kursus
Mõisas oldud aeg : 6 aastat

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 3:19 am

Nina kortsutas küsimuse peale kulme. "Ei ole," vastas ta kiirelt ja peaaegu solvatult. Mis mõttes süütu? Kohe kindlasti polnud ta süütu ja tal oli kogemusi piisavalt! Alles siis jõudis neiule kohale, et Jase vist mõtles küsimust hoopis teistmoodi. "Ma olen kanepit ka varem teinud, sinu oma oli mingi jura lihtsalt," arvas Nina siis kulme kergitades. Ei tunnista, et ta esimest korda kanepit proovis ja see tal nüüd pea veidi ringi käima ajas. Õnneks polnud ta seda palju tõmmanud, nii et kivis ta omadega polnud ja teab mida ei tundnud. Tüdruku pilk liikus kuti pilguga kaasa ja ta silmitses samuti mingit tüüpi palli taga ajamas, muiates selle peale lõbusalt. Naljakas oli natukene noh. 

"Tohib ikka pakkuda, kõik oleneb mida ja kuidas sa pakud," arvas neidis. Ta viis oma pruunid silmad tagasi kuti näole ning naeratas enesekindlalt. Jasonil olidki mingid haiged kutsikasilmad, millelt Nina kohe üldse ei suutnud oma pilku eemale rebida. "Asi oli lihtsalt selles, et see kuidas sa mulle istet pakkus, kõlas nagu sa räägiks koeraga ja ma ei ole kohe kindlasti koer," sõnas neidis enesekindlalt, pilk endiselt oma vestluskaaslase silmades. Ta tõstis oma vasaku jala üle parema ning toetas end mugavamalt pingile. "Viisakus ennekõike," arvas neidis. Lisaks eelistas ta, et teda võrdsena koheldaks, mitte kuidag teisiti. Tüdruku silmad läikisid veidi, aga mitte pooltki nii palju kui kuti omad. Osalt ta kahetses, et polnud rohkem saanud proovida, mis selles kanepis nii erilist siis on ja teisalt oli ta rahul, et ta ei proovinud seda võõraga.
Back to top Go down
View user profile http://dnxm.forum.co.ee
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 3:28 am

Jase keeras peale seda kiiret vastasseisu oma silmad tagasi naisele. ''Ilmselt ei ole jah,'' kinnitasta seda lauset ka oma peanoogutusega, ning tõstis siis samuti oma jala üle teise. Toetas käe tossu küljele, ning hingas sügavalt sisse. ''Jura? Ilmselgelt on sul kogemusi rohkem,'' pidi ta kiirelt nentima, ning turtsatas siis naerma. ''Ei ole hullu,'' kinnitas ta seda pigem endale, kui enda kõrval istuvale neiule. Silmi taaskord kinni pannes tundis noormees end äärmiselt vabalt, ning sai rahulikult pähe tekkivatele küsimustele vastuseid. Nii mõne momendi olles meenus talle ta kõrval olev näitsik. ''Koerana?'' Ei suutnud Jase oma silmi enam kinni hoida, ning see vestlus lihtsalt ajas teda jällegi naerma. 


''Kas ma siis vaataksin koera rindu?'' Oli tegemist vähemalt mehe endajaoks faktiga mida ei saanud kuidagi kõrvale jätta. ''Pealegi on nad sul ilusad, milleks vihastuda kui sulle tehakse komplimenti?'' Jätkas ta nüüd nende eelmisel pingil poolelijäänud vestlusega. Hetkel tegeles kutt küll rohkem enese õigustamisega, kui sellega et nende kahe suhtlust parandada, kuid midagi polnud ju parata. Jase oli enne seda pinges, ning neiu oli tulnud teda isegi häirima. Pealegi ei olnud Jason kaua ühegi naisterahvaga aega koos veetnud. ''Ma siis ilmselt vabandan, et enne niivõrd otsekohene olin.'' Keeras mees järsult oma pea Nina suunas, ning kinnitas oma silmad tema omadele. 
Back to top Go down
View user profile
Nina Robbins
21-aastane // vaimne kontroll
avatar

Posts : 374
Ülikool : Fotograafia // III kursus
Mõisas oldud aeg : 6 aastat

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 3:38 am

Nina turtsatas natukene ehk liiga valjult naerma kui kutt koera rindadest rääkis, visates koguni pea hetkeks kuklasse. See pilt, mis tema silme ette tekkis oli lihtsalt kohutavalt naeruväärne. Ei ta sai aru, miks Jase tüdinud oli neiu käitumisest ja ütlemistest, aga see ei tähendanud, et tüdruk nõnda kergelt alla annaks ja kutile kohe kõik sedasi andeks annaks. Enne ikka tuleb püüda natukene mõistust mehele pähe taguda. 

"Kompliment oleks see, kui sa ütleks, et ma näen kena välja, mitte see, kui sa mu rindu jõllitad," märkis Nina endiselt siiski lõbusalt. Ta ei olnud sellest siiski ometi solvatud. Oh ei. Talle meeldis kui teda pilkudega silitati eks ole. Talle meeldis pidevalt teiste vaatepunktis olla. "Aga ilusad on nad mul jaa, ma ise olen ka täitsa uhke nende üle," sõnas neidis rahulolevalt. Ta oli väga uhke oma keha üle. Ega ta asjata trenni teinud. Nina libistas sõrmedega taas läbi oma tumedate juuste, et neid oma näoeest ära lükata. Tema pilk jäi pidama noormehe silmadel kui kutt järsult oma pilgu talle pööras. "Kui sa tahad viisakas ja otsekohene olla, tee mulle parem jook välja?" pakkus Nina nüüd hoopiski ensekindlalt, kirudes end kohe mõtteis. Mida ta aretab seal enda meelest? Ta ei saa igasuguste kutsikasilmade peale kohe põlvist nõrguks lüüa ometi.
Back to top Go down
View user profile http://dnxm.forum.co.ee
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 3:50 am

Jase kuulas hoolikalt, ning üritas midagi omale ka meelde jätta, kuid antud seisundis sealt väga midagi meelde lihtsalt jääda ei saanud. ''Kas ma siis ei öelnudki seda?'' Vangutas ta nüüd kergelt segaduses olles oma pead. Endameelest oli noormees seda ju maininud. ''Enam pole mul väga mõtet seda öelda ka.'' Ohkas ta üsnagi rahulikult. Asi oli lihtsalt selles, et noormees pidas seda vestlust vaid hetkeliseks, ning pingutada polnud väga mõtet. Isegi selle kõrghariduse pärast polnud nooruk siiani väga pingutanud, üldse oli kõik temajaoks suhteliselt mõtetu vegeteerimine. Varsti võtavad kogu planeedi niikuinii üle need geneetilised tegelased ja siis ei päästa isegi doktorikraad sind. 


''Vähemalt tead sa oma väärtust, mitte nagu paljud.'' Nõustus ta naise väitega, et ta on ilus. Samas ei olnud Jase juba pikemat aega kohanud neidu, kes oleks niivõrd enesekindel. Siis kortsus mehe kulm, ning ta vaatles neidu tükk aega, enne kui oma suu taaskord avas. ''Teen joogi välja? Sa mõtled nüüd mida täpsemalt?'' Oli ta üsnagi üllatunud. Kogu tema eelnev teooria selle kohta, et see vestlus ja suhe lõpeb varsti vett jooksnud. ''Kui sa seda tõesti tahad.'' Laiutas ta viimaks oma käsi. ''Nagu kohe või?'' Pidi ta siis üle täpsustama, ning ajas end üsnagi lojult sealt pingilt viimaks püsti. Kui nad nüüd kusagile istuma lähevad siis tuleb rohkem ka endast rääkida, mis tähendab, et niisama tere tuttavad nad enam pole. Samas oli London piisavalt suur, et siin enam mittekunagi kedagi kohata. Tuli lihtsalt pargist edaspidi eemale hoida, kui see suhtlus siiski kutile ei peaks sobima. 
Back to top Go down
View user profile
Nina Robbins
21-aastane // vaimne kontroll
avatar

Posts : 374
Ülikool : Fotograafia // III kursus
Mõisas oldud aeg : 6 aastat

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 3:58 am

Nina raputas lõbusalt naeratades pead. Ei olnud Jason talle viisakat komplimenti teinud. Jah, ta ütles midagi, aga see polnud viisakas. Vähemalt mitte Nina meelest. Ometi oli ta kutiga ikka vestluses ja polnud teda pikalt saatnud. Nii et see oli hea ilmselt. Nüüd oli komplimente ehk tõesti juba liiga hilja teha. Aga Nina ei olnud nii nälgas ka, et vajaks kiitust koguaeg. Ta tõesti teadis oma väärtust ja ei kavatsenud kellegi ütlemisest end halvemini tunda. 

Tüdruk naeris lõbusalt kui kutt tundus pisut kohmetu järsku. "Nüüd kohe jah," arvas ta ikka lõbusalt. Tüdruk ajas end samuti püsti ja vedas paar korda üle tagumiku, et see puhtaks pühkida. "Ja ma mõtlen, et kohvi, mitte midagi alkohoolset," lisas ta täpsustavalt juurde. Niigi tegi mingit kanepit seal, polnud vaja nüüd siin päise-päevaajal jooma ka veel hakata. Talle meeldis kui kohmetu ja kahtlev kutt järsku oli. See tegi teda Nina silmis kohe palju armsamaks. Muutis need kutsusilmad veelgi nunnumaks.
Back to top Go down
View user profile http://dnxm.forum.co.ee
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 4:07 am

Kui neidis end samuti püsti ajas, ning end puhtaks viimaks oli saanud kratsis mees mõtlevalt oma kukalt, ning viis silmad siis pargist välja. ''Kohvi siis,'' kinnitas ta selle kiirelt. Seadnud oma sammud pargist välja oli peaaegu terve tee vait, ning mõtles pikalt kogu selle olukorra üle. ''See on lihtsalt veider minujaoks.'' Peatusid nad pargi väravate juures, ning seal avas noormees viimaks ka oma suu. ''Kusagile sisse pole väga mõtet minna, lähme jalutame.'' Tegi ta pakkumise, ning teadis, et mõned tänavavahed on üks hea koht, kust noormees enne parki minekut tavaliselt omale sooja joogi võtab. Pealegi oli liiklus üsnagi rahulik, ning nii said nad veel juttu ajada. 


''Kui ma nüüd küsin, et mis sa mu piltidega teed, siis kas ma ausa vastuse ka saan?'' Silmitses ta kaamerat, ning järsku meenusid need pildid. Jase polnud väga huvitatud, et ta neid hiljem netis kolades kusagilt ei tea kust leida võiks. Pealegi oli ta õppejõudude ees üsnagi heas nimekirjas just tänu oma oskustele, ning polnud vaja sellele varju heita. Eriti, kui suurt taganemisteed polnud. Ainuke loogiline variant oli edasi liikuda, ning seda mees ka üritas. Ta oli küll teadlik, et kanep seda edasiminekut aeglustab, kuid miski pidi inimesel ka temale endale olema. Ühel hetkel aga oli Jase sunnitud peatuma, ning Nina silmi taaskord üles otsima. ''Täpsem soov,'' keeras ta nüüd end putka suunas, mille kõrvale nad jõudnud olid. Kohvisorte oli sadu, ning Jase teadis, et siin on asi kvaliteetne - vähemalt tema jaoks. Iseasi, kui suur kohvigurmaan Nina osutus olema. Võibolla ei sobigi talle see kohvi mida siin pakutakse.
Back to top Go down
View user profile
Nina Robbins
21-aastane // vaimne kontroll
avatar

Posts : 374
Ülikool : Fotograafia // III kursus
Mõisas oldud aeg : 6 aastat

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 4:19 am

Nina sammus kindlal sammul kuti kõrval pargi väljapääsu suunas. Ta imestas pisut selle vaikuse üle ning plaanis isegi midagi öelda, aga miskit ei tulnud kohe pähe. Õnneks purustas Jason selle vaikuse ise. "Kõlab hästi," arvas neidis. Jalutamise vastu polnud tal midagi. Kuigi kuskil sees istuda oleks ka tore. Saaks üleriided ära võtta ja kutile korralikult silma vaadata. Siiski ei nurisenud nina üldse mitte. Ta oli saanud kuti endale kohvi ostma ja polnud selleks isegi pidanud oma võimet kasutama, mis oli edukas iseenesest. Mitte, et oleks palju inimesi, kes keelduks talle aega pühendamast ilma, et ta oma võimet nende peal peaks kasutama eks ole. 

Nad jalutasid mööda Ninale ammu tuttavat teed, aga kuhu, seda neidis täpselt ei teadnud. Aeg-ajalt vaatas ta nooruki poole ning taipas, et olgugi, et tal on kõrge kontsaga saapad, on kutt temast ikka päris palju pikem. Milline könn ta siis kuti kõrval veel ilma saabasteta välja näeks. Nina muigas selle mõte peale parasjagu lõbusalt kui kuti küsimust kuulis. "Ma ei tee midagi nendega," sõnas neidis. "Tõmban arvutisse ja sinna need jäävad, kui ma neid just ära ei kustuta. Ja see on täiesti aus vastus," lubas tüdruk armsalt naeratades. Nad peatusid järsku mingi kohviputka ees. Tüdruk tundis selle ära küll. Ta oli sealt varemgi kohvi endale ostnud. "Hmm, ma võtan latte," vastas tüdruk ning vaatas siis siirupivalikut. Viimaks otsustas ta karamellisiirupi kasuks, taibates ise ka, et ta oli üsna kaua seal unistanud nende siirupite üle. Aga ei saanud valikut tagant sundida. Tuli rahulikult otsustada. "Sa käid siin tihti?" uuris Nina, et vestlus maha ei sureks enne kui nad oma joogid kättegi saavad.
Back to top Go down
View user profile http://dnxm.forum.co.ee
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Re: Lunch time.   Sun Feb 22, 2015 4:44 am

Jason hingas kergendatult sisse, ning oli omale juba kohvi ära tellinud, kui Nina peale mitme minutilist mõtlemist ka siirupi ära oli valinud. Maksis, ning pöördus siis tagasi oma kaaslase suunas. Nüüd pidi veel paar minutit minema, ning siis said nad edasi jalutada. ''Kunagi kustutad sa need niikuinii ära, sa käid ja lihtsalt pildistad inimesi koguaeg?'' Esitas ta siis küsimuse, ning jäi siis mõttesse. ''Mitte väga tihti. Kord nädalas vast leiab mind pargist.'' Pidas ta loogiliseks seika, et enne parki tuleb ta siitsamast läbi. ''Siis, kui kogu see õppekava mu elu keeruliseks muudab.'' Oli nüüd selgemast selgem ka see, et Jase ülikoolis käis. 


Siis ilmusid topsid nähtavale, ning Jase tegi selle kiire valiku ja võttis mõlemad oma kätte. Ulatanud Ninale tema topsi jõi ta endaomast kiirelt lonksu. ''Erisoove, kuhu nüüd edasi?'' Ei olnud vast väga keeruline mõista, et Jase ise elas ühikas, ning ilmselt hiljem sinnapoole minna tahab. Polnud ta veel teadlik faktist, et ka Nina ülikoolis õpib - ning seetõttu oletada ei osanud. Oleks ta aga teadnud, et too hoopis üks neist Nooki omadest on oleks Jase vast kaarega eemale hoidnud. Ta lihtsalt ei mõistnud, ning ilmselt ei hakanudki kunagi mõistma, miks neid üldse nii vabalt hoiti. Samas ainsad kokkupuuted mehel olid siiani olnud ka vaid noortega, kes igalpool millegi veidraga hakkama said. Seetõttu pidas mees ka Ninat lihtsurelikuks, ning ei näinud probleemi, et temaga mitte suhelda. ''Kõlbab?'' Tahtis ta siis teada, ning naeratas viimaks korralikult. Klaasistunud läige oli hakanud vaikselt juba silmist kaduma, ning pea oli samuti mõnusalt tühjaks muutunud. Nüüd võis jällegi mõneks hetkeks oma tegemistesse end unustada, ning alles nädala pärast tuli end uuesti laadima tulla. Samas hakkas nälg endast märku andma, kuid hetkel veel see väga ulmeline polnud - pealegi oli ta kena neiu seltskonnas. ''Räägi nüüd endast ka midagi, minu elulugu juba varsti teada sul.'' Pidas ta olukorda ebaausaks, ning aeglustas oma sammu vahepeal ka topsi huultele viies.
Back to top Go down
View user profile
Nina Robbins
21-aastane // vaimne kontroll
avatar

Posts : 374
Ülikool : Fotograafia // III kursus
Mõisas oldud aeg : 6 aastat

PostSubject: Re: Lunch time.   Tue Feb 24, 2015 1:40 am

Nina mõtles kuti sõnade peale ning kehitas siis õlgu. „Võib-olla kustutan, võib-olla mitte,“ muigas neidis ikka lõbusalt. Kes teab. Ta üldjuhul ei raatsinud oma pilte kustutada kui need head olid. Udused ja jamad pildid kustutas ta ilmselgelt ära. Aga väline kõvaketas oli tal piisavalt suur, et siiani ta seda veel täis pildistanud polnud. Küsimuse peale naeratas Nina säravalt. „Tegelikult pildistan ma inimesi üldse harva,“ sõnas neidis. „Mulle meeldivad loodusfotod palju rohkem. Inimesed on enamasti võltsid ja püüavad kaamerat nähes alati poseerida, see mulle ei meeldi, sest see pole nemad,“ seletas Nina ikka lõbusalt. Tõesti, inimesi talle väga pildistada ei meeldinud. Kuuldes nüüd noormehe vastust kergitas tütarlaps lõbusalt kulme. „Mida sa siis ülikoolis õpid kui saladus pole?“ uuris neidis huviga. Õnneks ei pidanud nad rohkem oma kohvi ootama ning saidki oma joogid juba kätte. Nina võttis enda suure latte topsi ning lonksas kohe väikse sõõmu, püüdes keelt mitte ära kõrvetada. Kuum ja magus jook maitses neiule täitsa hästi. Ta kohendas kaamerat oma süles ning viskas taaskord kerge liigutusega oma pikad sirged juuksed üle õla, et need ebamugavalt ette ei vajuks.
 
„Ei ole erisoove, võime niisama jalutada,“ arvas Nina muretult. Temal ei olnud kuskile suunas hetkel kasulikum liikuda. Tagasi Nooki oli tal nagunii üsna pikk maa ja sinna poole jalutama ometi ei hakka. Pealegi ei olnud tal tuju oma elukohta nii kergekäeliselt avalikustada. Mitte, et ta otsest vajadust või hirmu tunneks inimeste ees, kes olid nii öelda „tavalised“. Et ta peaks end varjama või midagi. Aga elu oli õpetanud, et ei maksa hõisata ka väga sellega, et sa friik oled. „Maitseb,“ noogutas neidis ikka lõbusalt. Täitsa maitsev kohvi oli. Aga samas meeldis Ninale pea kõik, mis oli läägelt magus. Peale õunamahla. Õunamahl pidi hapukas olema, muidu polnud see õige õunamahl. „Ma ei tea sinu eluloost mitte midagi,“ märkis Nina lõbusalt kulme kergitades. Tal polnud aimu ka, mis kutt see Jase on. Ta teadis vaid, et noormehele meeldis kanepit tõmmata ja ta käis ülikoolis. Oligi kõik. Mingeid suuri saladusi või lugusid ta ju noormehest ei teadnud. „Ma võin sulle endast rääkida, et ma õpin samuti ülikoolis ja fotograafiat. See on ka ükspõhjus, miks ma kaameraga ringi käin,“ seletas Nina siis midagi enda kohta, et see olukord seal võrdne oleks või mis iganes noormehele ka ei meeldinud. Kuigi tema meelest oli olukord juba praegu võrdlemisi võrdne. Neidis lonksas taas oma kohvi ning jalutas sirgel seljal edasi.
Back to top Go down
View user profile http://dnxm.forum.co.ee
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Re: Lunch time.   Tue Feb 24, 2015 2:07 am

Jason turtsatas vaid endamisi, kui sellise vastuse oli saanud. Kergelt oma pead kallutanud tühjendas ta veidike oma topsi, ning lasi sellel siis oma kätt edasi soojendada. ''Peaasi, et need kusagil ringlusesse ei lähe, kuidas ma seal pingil end üksinda ja rahulikult tunnen.'' Kinnitusid lause hetkeks noormehe silmad kindlalt neiule enda kõrval, kelle pikkus talle alles nüüd silma hakkas. Jason pidi äärmiselt palju oma pead liigutama, et seda juuksepahmakat oma kõrval märgatavalt oleks näinud. Mõne sammu järel oli taaskord koht, kus ta kergelt turtsatades naeris. ''Ja loodus ei muutu? Julgen siinkohal sinuga vaidlema hakata. Mitte ükski päev ei ole see enam see, mis ta oli eile - nii on ka inimestega.''  Oli Jason veel hetkel täiesti kindel, et tegemist on täiesti tavalise lihtsurelikuga nagu tema isegi. Mees polnud lihtsalt suutnud endale tunnistada, et neid mutante oli siin tegelikkuses üsna palju, ning peaaegu iga kolmas oli mingisuguse võimega tegelane. Neid oli lihtsam lihtsalt ignoreerida. 


''Miks see sind huvitab? Paku, sa ju oled minust juba ühtteist kuulnud. Vaatame kui hästi sa inimesi tunned.'' Kerkisid mehe kulmud kergelt, ning ta rüüpas uue lonksu oma kohvist. ''Mis ala sa mulle pakuksid.'' Oli siinkohal tegemist Jasoni enda väikese aruteluga, siiani polnud keegi noormees suutnud Matemaatikaga siduda, ning see oli äärmiselt põnev - kujutada ette omale kõike muud, kui seda ühte asja mida ta tegelikult armastas. Tahtnud juba pakkuda varianti tagasi parki minna oli Jason mõne hetke pärast tänulik, et polnud seda teinud. ''Lähme siis ühika suunas, meil ju üks tee minna.'' Tegi mees kiirelt kokkuvõtte sellest, et neiu õpib ülikoolis. Ilmselgelt oleks tema enda esimene pakkumine olnudki midagi fotodega seonduvat, sest ega paljud ei kõndinud niisama hobikorras ringi kaamera kõhul. ''Mulle meeldib selle kohvi hinna ja kvaliteedi suhe, muud midagi.'' Otsustas ta viimaks ka oma kohvivalikut kommenteerida. 


Üle tee suundunud keeras mees otsustavalt noorte suuna ühika poole. Kõndida tuli umbes veerand tundi, kuid selleajaga olekski pidanud ju topsid tühjaks saama, ning ilmselt ka nende tee lahku minema. Noormees kinnitas oma silmad kindlalt neiule, ning asus ise teeääres rohkem jalutama. Eeldades muidugi ka seda, et nii on tal lihtsam jälgida Ninat, kes ta kõrval rahulikult jalutas. Kui veel oleks saanud kuidagi seda esmamuljet noormehest muuta. Peale lonksu kohvist ohkas Jase raskelt. Oleks olnud totter tänu tema eelnevale käitumisele, nüüd seda neidu enam mitte näha. 
Back to top Go down
View user profile
Nina Robbins
21-aastane // vaimne kontroll
avatar

Posts : 374
Ülikool : Fotograafia // III kursus
Mõisas oldud aeg : 6 aastat

PostSubject: Re: Lunch time.   Wed Feb 25, 2015 12:01 am

"Ära muretse, ma ei saada neid pilte kuskile ringlusesse," lubas Nina lõbusalt. Ta avalikustas üldse väheseid pilte ja need, mis ta avalikustas, need ikka olid midagi väärt ka. Jasonist tehtud pildid olid üsna tavalised kui mitte keskpärased. Neidis lonksas taas oma karamellimaitselist kohvi ning jälgis hetke noormeest. Huvitav oli ju inimesi sedasi jälgida ja neile lugu välja mõelda ka siis, kui ta juba selle inimesega suhtles. "Ma ei väitnud, et loodus ei muutu," märkis Nina lõbusalt naeratades. "Inimesed teesklevad, et nad on midagi, mida nad pole kui neist pilte tehakse. Loodus ei teeskle niimoodi," selgitas neidis, et mida ta mõelnud oli oma jutuga. Ilmselgelt loodus muutus koguaeg ja see oligi selle juures imeline. Kui sa sead kaamera 24ks tunniks ühte kohta pildistama, saad sa iga tund täiesti erineva pildi ja see oli imeline. 

Nina silmitses mõne hetke neist mööduvaid inimesi ning viis viimaks silmad tagais oma vestluskaaslasele. "No huvitav oleks sind mõne erialaga kokku panna," selgitas neidis. Ta kortsutas lõbusalt kulme kui noormeest jälgis, püüdes mõelda, mis erialaga ta teda seostaks. "No ma ei tea," sõnas Nina viimaks ning vaatas taas enda ette, et ta ei koperdaks kuskile otsa ometigi. "Ma pakuks sulle näiteks mõne loodusteaduse," arvas Nina viimaks. "Näiteks füüsika või keemia," pakkus tüdruk lõbusalt ja silmitses siis kutti huviga. Ehk mitte füüsika. Kai õppis füüsikat ja ta oleks siis võib-olla kutti juba varem näinud, sest Kai kursusekaaslaseid oli Nina ju näinud küll. Samas ei pruukinud Jason üldse Kaiga ühevanune olla või mis. Ta võis vanem olla. Ta nägi palju vanem välja. Ühika jutu peale raputas Nina lõbusalt pead ja pidi pärast seda taas oma pikki juukseid üle õla loopima ja neid veidi sasima. "Ma ei ela ühikas," mainis neidis. Aga ei hakanud rohkemat midagi ütlema. Pole Jasoni asi, kus ta elab või mis?
Back to top Go down
View user profile http://dnxm.forum.co.ee
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Re: Lunch time.   Wed Feb 25, 2015 12:53 am

Noormees kuulas rahulikult peaaegu kogu Nina jutu ära, kui siis seda vaikselt seedima hakates oma topsile lõpu peale tegi. ''Mitte kumbki neist, aga kaugel sa ka pole.'' Kinnitas ta seda kiire peanoogutusega, ning viskas siis oma tühjaks saanud kohvitopsi prügikastile, mis neile lähedale tekkinud oli. ''Ei ela? Lisa nüüd veel juurde ka fakt, et sina oled ka üks nendest erivõimetega tegelastest.'' Pööritas mees silmi, sest ta lihtsalt ei tahtnud seda uskuda. Nina tundus liiga normaalne olevat, et nendega kuidagigi sobituda. 


Peale mõnehetkelist mõtlemist kortsus nooruki kulm, ning ta hingas kiirelt sisse, kui peatudes oma käed teksade taskutesse surus. ''Matemaatika, mis ma sind ikka kiusan.'' Ei kustunud kuti näolt see kerge naeratusetoon, mis seal olnud oli. Jase kinnitas oma silmad edasi liikudes neiule, ning üritas temast rohkem midagi mõista. ''Miks neid juukseid koguaeg sättima peab?'' Jäi talle siis silma see, et pea iga sammu järel olid Nina käed jällegi oma pahmakas, mis ta peas oli. 
Back to top Go down
View user profile
Nina Robbins
21-aastane // vaimne kontroll
avatar

Posts : 374
Ülikool : Fotograafia // III kursus
Mõisas oldud aeg : 6 aastat

PostSubject: Re: Lunch time.   Wed Feb 25, 2015 2:06 am

"Kas sulle ei meeldi, et ma oma juukseid sätin?" küsis Nina lõbustatult. Ta tegi seda ise juba nii automaatselt, et ei pannud tihti tähelegi, kui sõrmed taas juustesse eksisid. Pealegi meeldis talle see sile pehme tunne sõrmedevahel. Ilmselgelt meeldisid talle tema juuksed väga. Neidis lonksas taas oma lattet. Ta võis kaua maitsvat kohvi nautida. Kuti sõnad erivõimetega inimeste kohta olid neidu siiski pisut mõtlikuks muutnud. Lausa sedavõrd, et ta ignoreeris fakti, et kutt matemaatikat õpib. Ta kuulis seda ja talletas koguni kuskile oma ajju, aga ei jäänud selle üle mõtlema. Pigem seedis ta noormehe sõnu ja mõtles mida vastata.

"Ülikoolis käies ei pea tingimata ühikas elama," märkis Nina viimaks. "Võib ka korteris elada või oma vanemate juures. Võimalusi on päris mitmeid," märkis neidis ikka lõbusalt, aga tema silmis säras nüüd miski teistsugune tuluke. Ta ei salanud kunagi oma võimeid, noh mitte otseselt. Ta lihtsalt ei tundnud, et ta peaks minema neist kõigile kisama. Seda enam, et inimestele üldjuhul tema võime väga ei meeldinud. Jah tore, kui sa suudad inimesi põlema panna või metalli painutada, see oli midagi, mida inimesed said näha ja mis ei olnud ehk nii jube, aga teiste peades soramine, vat see oli asi, mida inimesed kartsid. Ja Nina ei suutnud isegi mõtteid lugeda eks ole. Ta lihtsalt oli osavam manipulatsioois kui tavaline inimene. Ei midagi enamat, mida väga paljud juba niigi ei oskaks. Lihtsalt tema manipulatsioon oli vähesema vaevaga palju tulemuslikum. Inimesed ikka kartsid selliseid asju. No inimesed kartsid neid nii nimetatud mutante üldse jube palju, nii et hirm oli neil ilmselt kõige ees. "Ja kui ma ka oleks üks neist erivõimetega tegelastest, mis siis?" küsis Nina kavalalt. "Kardaksid sa mind? Hoiaksid eemale? Nimetaksid friigiks?" küsis tüdruk ikka kavalalt. Lausa kuratlikult kavalalt.
Back to top Go down
View user profile http://dnxm.forum.co.ee
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Re: Lunch time.   Wed Feb 25, 2015 1:50 pm

Jase jalutas käsi endiselt kindlameelselt taskus hoides edasi. "Kui mina pidevalt sinuga vesteldes oma soengut sätiks, siis kas sind ei huvitaks miks ma seda teen?" Viis ta koheselt ka oma parema käe läbi juuste, jättes need nii viite erinevasse suunda turritama. Muheles, siis laialt, ning pidi seejärel neiuga nõustuma. "Et sina elad Londonis." Tegi ta kiire järelduse, ning oli otseloomulikult oma mõttega äärmiselt rahul.

Järgmise küsimuse peale tegi noormees esialgu vaid hapu näo, ning tõmbas rinna seejärel õhku täis. "Mitte seda, aga mulle ei meeldi, kui need kes ei tea mida teevad, minu elu häirima tulevad, ja siis eiteamis üllatunud on ja oma kogenematuse taha poevad. " Üritas ta kiirelt enda seisukohta neiule selgeks teha. "Noh, kuni sa mu elukallale ei kipu,poleks mul vast midagi selle vastu." Muheles ta endamisi, ilmselgelt tüdruk mängis temaga.
Back to top Go down
View user profile
Nina Robbins
21-aastane // vaimne kontroll
avatar

Posts : 374
Ülikool : Fotograafia // III kursus
Mõisas oldud aeg : 6 aastat

PostSubject: Re: Lunch time.   Sat Feb 28, 2015 12:16 am

"Ega väga ei huvitaks," tunnistas neidis ausalt. Mis tal sellest, et teised oma juukseid näpivad. "Tegelikult leian ma, et see on päris seksikas kui kutid sõrmedega läbi oma juuste veavad," märkis Nina hoopiski lõbusalt. Talle meeldisid tema pikad juuksed ja talle meeldis neid katsuda. Ka meeldis talle kui kutil oli peas piisavalt juukseid, et neid sikutada ja et ta saaks neist sõrmi läbi vedada. Elukohta neidis kommenteerima ei hakanud. Las Jason järeldab, mis ta tahab. 

Küll aga jälgis ta iga kuti liigutust ja ilmet kui too rääkis võimetega inimestest. "Nii et sind hirmutab, et inimesed kel on rohkem võimeid, kui "tavalisel" inimesel, võivad su elu kallale kippuda, sest nad on kogenematud," võttis neidis asja kokku. "Sa tead, et väga paljud neist on saanud oma võimeid aastaid treenida ja valdavad väga hästi nüüdseks neid? Pealegi on palju teistsuguseid võimeid, mis ei ole kuidagi eluohtlikud. Näiteks kas sa ei sooviks, et saaksid lennata?" küsis Nina lõbusalt. Ta lonksas jällegi oma magusat lattet. Varsti on see otsas kahjuks. Nina püüdis mitte liialt kaitsvaks muutuda kui jutt läks võimetega inimestele, aga ta ei saanud ju end täielikult tagasi ka hoida. See ninakirtsutus täitsa solvas teda. Vaevalt Jase üldse räägiks temaga kui teaks mis ta on. Kuidas said inmesed neisse sellise põlastusega suhtuda? Vat see tekitas Ninas omakorda vastikust.
Back to top Go down
View user profile http://dnxm.forum.co.ee
Jason Jole
21-aastane
avatar

Posts : 183
Ülikool : Matemaatika II kursus

PostSubject: Re: Lunch time.   Sat Feb 28, 2015 12:30 am

Jase pööritas vaid oma silmi, ning muheles seejärel. ''Naised öeldakse sellepeale.'' Kinnitas ta kiirelt omale, et tegemist on normaalse naisterahvaga. Kuulnud siis, aga kiirelt enesekaitseks moodustuvat kaitsejuttu kerkisid mehe kulmud kiirelt. ''Sa kas oled ise üks neist, või oled sa neid kuradi hästi uurinud.'' Jättis ta siiski endale veel kahtlemiseks ruumi. ''Mina olen kokku puutunud vaid nendega, kes tahavad mind põlema panna, ära külmutada või lennutavad terariistu.'' Krigistas ta nüüd isegi kergelt oma hambaid. ''Lennata võiks küll,'' viis ta siis oma silmad taevasse. ''Kas neid kogenematuid, kusagile kinni ei saaks panna?'' Üritas ta mitte neiuga tülli minna - too tundus igati mõistlik, ning Jase oli kindel, et kusagil kohtuvad nad veel. Oli ju hea omada tuttavaid lihtsurelike näol, ega neid niipalju enam ka jäänud polnud, et oleks võinud kõiki kividega loopida. 
Back to top Go down
View user profile
Sponsored content




PostSubject: Re: Lunch time.   

Back to top Go down
 
Lunch time.
View previous topic View next topic Back to top 
Page 1 of 2Go to page : 1, 2  Next
 Similar topics
-
» At what time do you wake up on the weekends?
» Ironside theme time
» Time Paradox - part 0.0037 (comic attemp #1)
» Bracken Tor to Explore The Time Of Tooth and Claw
» Your Top Ten Animated series of all time.

Permissions in this forum:You cannot reply to topics in this forum
Definitely not X-Men :: London :: Hyde Park-
Jump to: