(Stu)dying

Kai julgustust oli praegu küll vaja. Theo naeratas talle tänulikult. See eneseusu kasvatamine ei olnud kerge asi, aga see siin aitas kaasa. Nüüd aga otsustas Kai selle varem arutatud õpetamisega kohe pihta hakata. Kai ülesande peale kergitas Theo kulme. "Mul võib aega minna," sõnas ta end veidi sirgu ajades ning pani jalad taas maha. "Kui see üldse võimalik on, muidugi," lisas ta siis juurde. Ta kummardus Kaile lähemale ning pani käed mõlemale poole leeki, nii lähedale, kui sai. Aeglaselt jahutas ta käed maha, kuni leek neid enam soojendada ei saanudki, ning tõi need siis leegile veel lähemale. Nüüd hakkas ta juba tasapisi ära väsima - natuke hingetuks võttis. Leek oli võib-olla veidi väiksemaks jäänud, Theo polnud isegi päris kindel, aga muidu oli kõik sama.

"Ma olen üsna kannatlik," lubas Kai muiates. Tal ei olnud ootamise vastu midai, eriti, kui see tähendab, et Theo natukene õppida saab. Ta jälgis, mis Theo tegi ning muigas jälle, kui kuulis, et poiss hingetuks muutuma hakkas. "Mõtle pigem selle peale, et sa tahad jäätada, kui et selle peale, et sa tahad jahutada," ütles Kai seejärel. Sest leek muutus üha tulisemaks, mida jahedamaks Theo käed muutusid. "Ja võta seda asja vabalt. Kui sa nii kange oled kogu aeg, kui sa oma võimet kasutada tahad, siis see väsitabki ära. Asju tuleb vabalt teha," naeratas Kai. Jaa, tuleb vabalt võtta, ennast mugavalt tunda.

Theo kortsutas Kai nõuande peale kulmu. Ta ei teadnud, mis külmutamise ja jäätamise vahe täpselt on - vähemalt veega üks ju põhimõtteliselt teist tähendaski. Tühjast õhust jää tekitamisega ta siiamaani hakkama polnud saanud - selleks oli tal vähemalt praegu veel vett vaja, olgu seda kui tahes vähe. Tema sõrmed olid praegugi õrnalt härmas. "Ma võin selle leegi käte vahel ära kustutada, ilma endale viga tegemata, aga jäätada vist mitte," sõnas ta mõne aja pärast, kui oli leeki veel veidi aega silmitsenud, üritades end lõdvaks lasta.

Kai jälgis ikka tähelepanelikult, mis Theo tegi, ning muigas, kui noormees nüüd rääkima hakkas. "Olgu, püüa see siis alustuseks lihtsalt kustutada," nõustus Kai lõbusalt. Kai ei muutnud leeki kuumemaks ega suuremaks, kui see juba oli, vaid lasi sellel olla nii, nagu see oli, et Theol alustuseks lihtsam oleks. Kuti sõrmeotsad nägid igatahes väga külmad välja ning Kai judistas end külmavärinates, kui mõtles, kui külm Theol olla võis praegu. Mis siis, et Kai ka külmi leeke teha suutis, ta eelistas ikka kuumust ja soojust.