History 101

Kell oli 7.46 hommikul kui Tris klassiukse lukust lahti keeras ja tühja ning pisut kajavasse ruumi astus. Ukse jättis ta enda järel lahti, et varajased õpilased teaksid sisse tulla ning suundus siis otse akende juurde. Kõigil kardinad eest tõmmanud ja ühe akna pisut avanudki, sest väljas paistis päike ja oli soe, suundus ta enda lauani, pannes käekoti sellele ja jaki tooli seljatoele.
Kotist võttis ta välja enda märkmed, paar lemmikpastakat ja arvuti, kuigi lauaarvuti oli ka olemas. Ta kõik enda failid olid lihtsalt ta enda arvutis ja mälupulgad ning muu taolise kaotas ta alati kuskile ära.
Tänase tunni materjalid välja otsinud, liikus naine ruumi tahaotsa, kus olid raamaturiiulid, ning võttis sealt paraja virna õpikuid. Ise ei näinud virna tagant muidugi väljagi, aga siinkohal tuli lisajõud vägagi kasuks. Laudade vahel liikudes asetas ta igale lauale ühe õpiku ning suundus siis tagasi tahvli juurde, kirjutades sinna ühe lause: "What began as a hostile merger, would end in a full partnership in the most powerful going concern in the world ... it was one of the most astonishing transformations in European history."

Seejärel sammus ta avatud akna juurde ning toetas seljaga vastu aknalauda, jäädes õpilasi ootama, päike selga soojendamas.

Brynjar oli üks varasematest õpilastest, astudes klassi kuskil kümme minutit pärast õpetaja enda saabumist. Tegelikult ei oleks ta pidanud üldse seal olema, ta oli piisavalt vana, et mitte sellistes tundides enam käia, aga kuna tal oli alguses palju probleeme olnud puudumiste ja tundide vältimisega, pidi ta nüüd teatud asju järgi tegema. Seega siin kutt nüüd oli. Pärast õpetaja tervitamist sättis ta end klassi tagumisse ossa akna alla nurka istuma. Vaatamata sellele, et ta oma võimet nüüd juba väga hästi valdas, vältis ta endiselt rahvarohkeid olukordi ning oli siingi tunnis pärast väga pikka pausi jälle. Kutt tõstis pilgu tahvlile ja silmitses seal kirjas olevat tsitaati ohates raskelt, sest see ei öelnud talle mitte midagi. Ehk ta peaks rohkem lugema asju kui ta kohal ei käi. Kutt tõstis oma arvuti lauale ning avas selle. Parema meelega istuks kutt praegugi oma toas. Ta hõõrus veidi nina ning tippis siis sisse oma parooli.

Cassie oli siis järelikult teine, kes kohale jõudis. Ta oli üsna närvis, sest tegemist oli tema esimese koolipäevaga Nookis. Õnneks polnud tegemist mingi võimete kontrollimise asjaga vaid lihtsalt ajalooga, mis oli üks ta lemmikutest. Tahvlil olev tsitaat polnud küll tuttav, aga noh.. Nii palju ta vast ka ei loe kui üks ajalooõpetaja. Viimasest rääkides, too tundus üsna sõbralik õnneks. 
Cass võttis istet kolmandas reas, viies pilgu korraks ka noormehele klassis ning saates talle sõbraliku naeratuse. Tollel oli arvuti ees ja õpetaja laual oli ka arvuti, mis pani tüdrukut muretsema, et ta on ainus, kellel seda asjandust pole. Tüdruk oli lausa nii pabinas, et muutus enesele teadmata nähtamatuks. Oh no..

Beatrice tervitas mõlemaid õpilasi ja muigas endamisi kui nad tahvlil olevat tsitaati üsna segaduses ilmel vaatasid. Ta polnudki eeldanud, et keegi teab tolle autorit.
Pilgu viivuks kellale viinud, sammus naine lauani, et arvutis avatud failidele pilgu peale heita. Eelmisel õhtul oli tal ülikoolis loeng olnud ja kaks teemat olid peas pisut segunenud. 
Veel paar õpilast tervitusega vastu võtnud, viis ta pilgu tühjale pingile, mille taga sekund tagasi üks neiu istunud oli..? Kuigi siin koolis ei tasunud millegi üle üllatuda.

Brynjar naeratas ebalevalt neiule, kes talle sõbralikult naeratas. Too vist oli ka üks uutest. Sebastian oli üsna kindel, et ta polnud teda Nooki peal näinud varem, aga samas kurat seda teab, ehk ta oli lihtsalt suutnud neidu juba mitu aastat eneselegi teadmata vältida. Brynjar ju siiski istus suurema osa ajast enda toas ja vältis teisi inimesi. Järgmisel hetkel tundis ta klassis ärevust ja see muutis kuti samuti ärevaks. Ta tõstis pilgu neiule, kes talle naeratanud oli ning too oligi kadunud. Aga kutt tundis teda endiselt seal klassis. Sisenes veel õpilasi, ning kutt hingas sügavalt sisse. Talle üldse ei meeldinud rahvas. Nooruk sulges oma silmad ja keskendus nähtamatu neiu emotsioonidele, rahustades ta sedasi maha ning pannes tüdruku end lõõgastunult tundma hoopiski. Sellest ju polnud midagi, et tal arvutit polnud.

Cassie üritas kõigile klassi sisenejatele sama sooja naeratusega vastata, aga millegi pärast ei vaadanud nad keegi tema poolegi. Üks hetk jõudis talle kohale, milles asi võis olla. Käsi näo ette tõstes sai ta vaid tõestust ja muutus kordades närvilisemaks. Ja järsku läks see täitsa üle. Tütarlaps oleks äärepealt naermagi hakanud sest nii kerge ja hea oli olla, aga liigset tähelepanu ta endale ka tõmmata ei tahtnud. Nii et ta lihtsalt sättis end mugavalt istuma, kerge naeratus huulil. Teda ei häirinud isegi fakt, et kõik klassis olijad said nüüd näha, kuidas nähtamatu tüdruk vaikselt uuesti nähtavaks muutus.

Beatrice jälgis kerge muigega toimuvat, olles teadlik Bry võimest ning pannes sedasi kaks pluss kaks kokku. Vähemasti asi mõjus ja naine ei pidanud ise sekkuma. Tüdrukul oli niigi piinlik arvatavasti, nii et Tris teeskles lihtsalt, et ta polnud midagi märganud. Õnneks sekkus kohe ka tunnikell. Naine jalutas ukseni, sulges selle, ja viis siis pilgu üle klassi. Paar tühja kohta hakkasid koheselt silma ning nii mõnigi krooniline hilineja tuli meelde. Oeh.. Et nad ka ei õpi.
"Nonii. Ma näen paari uut nägu. Mina olen Miss Abrams ja õpetan ajalugu ja mulle meeldib igata tundi alustada tsitaadiga, nii et soovitan soojalt teemade kohta pisut kodus ka lisaks uurida," andis naine lühikese ülevaate. Ta oli üsna harjunud sellega, et Nookis liitusidki õpilased enamasti keset aastat, sest no.. See oli mingi Murphy seadus, et võimed ei avaldunud mitte enne esimest septembrit.
"Kes oskab mulle öelda.. ilma igasuguste nutividinate abita.. millest selle tsitaadi autor räägib, pääseb järgmisest kontrolltööst," sõnas Tris kerge naeratusega, saates pilgu üle klassi ringi käima, et veenduda, et keegi laua all elueest ei googeldaks.