Väike valearvestus

"Roboteid? Kõlab keeruliselt," muigas Beatrice. Selle jaoks läheb vist küll kõrgemat matemaatikat tarvis. Jessas, see kutt on kena ja tark! Chaching! "Nii et põhimõtteliselt sa leiutasid endale naise," naeris Tris. Mehe oh-so-subtle puudutuse peale naine muigas lõbusalt. Väga smooth. "Mõnd oma robotnaist? Hmm, ma arvan, et ta muutub äkki armukadedaks," tögas Tris. Kätt ta siiski ära ei tõmmanud. Teise käega tõstis küll kohvitassi ja jõi ühe lonksu.

"Oo, programmeeritav naine! That's the dream!" naeris Beatrice. Mnjaa, mehed võiks ka puldiga tulla. Mute nupp kuluks tülide käigus ära näiteks. "Mnjaa, metallikolin voodis.. Mitte kõige atraktiivsem asi," muigas naine. Okei, nüüd ta juba vihjas mingile voodiactionile. Halb! "Kohe või?" küsis Tris veidi üllatunult vastu. "Ma pole sedasorti naine, kes pärst esimest kohtingut kohe mehe juurde ronib," muigas ta seejärel. "Pealegi pole ma veel veendunud, et sa sarimõrvar pole."

"Sest.. Ma ei tea. Nii ei tehta," muigas Tris. Ta ka ei teadnud, miks. Aga no ta oli naine ja hiskond õpetas naisi kõiki kartma. Isegi kui sa oled supertugev. "Noo ütled oma isikukoodi ja siis ma helistan semule ja lasen tausta kontrollida ja puha," sõnas Beatrice võimalikult tõsiselt. Samas Des polnud kuidagi veidralt käitunud ega millegagi sellist muljet jätnud, et ta mingi jobu on. Aga sisetunne ütles ikkagi, et esimesel kohtingul - kui see üldse oli kohting - ei ronita kohe mehe koju! "Mine tea, äkki see on osa su salakavalast plaanist!" Kui Tris vaid teaks, kui õigus tal on..

"No ma olen ikkagi daam," muigas Tris. Okei, ta ei saaks ühel käel kokku lugeda neid kordi, kui ta mingi suvaka mehe juurde koju oli läinud. Mitte, et ta kerglane oleks, aga no.. Tal on ka vajadused! "Aa, nüüd on juba enamatki? Alles tahtsid oma naist näidata," naeris naine ja jõi siis viimase lonksu oma kohvist ära. Okei, mida hullu ikka juhtuda saab. Ta valdas enda võimet hästi ja vaevalt, et ükski neist robotitest temale vastu saaks. "No olgu. Lähme," sõnas naine viimaks ja tõusis toolilt, enne kui ta ümber jõuaks mõelda, haarates seljatoelt ka enda tagi.

Õue jaheda õhu kätte astudes pani Tris endale tagi uuesti selga, võttes suuna Desi järgi ja hakates jumal teab kuhu sammuma. Kõiksugu 'see on halb idee' laadsed mõtted tagaplaanile surunud, pööras ta naeratades pilgu mehele. "Läksin töölt koju algselt, aga siis nägin toda tüdrukut ja neid mehi tema sabas," sõnas Tris mehele vastuseks. Ta korter polnud siit ka kuigi kaugel. Piisavalt lähedal, et ta ülikooli jalgsi kõndida saaks aga samas ka mitte liiga lähedal, et mitte laisaks minna. Kogu see pasta ja vein tuli kuidagi ära ka teenida.

"Just, adrenaliin.. Aga noh, ma olengi alati natuke liiga julge olnud. Itaalia temperament või miskit.." nõustus Beatrice naeratades. Julge ikka, mis tal karta. Naine viis pilgu kortermajale, milleni nad jõudnud olid. Täitsa tavaline maja. Mitte, et ta mingit tondilossi oodanud oleks. Tris järgnes mehele trepist üles ning astus siis korterisse. "Sa elad üksinda?" uuris ta nii muuseas. Seda veel vaja, et mingi korterikaaslane kuskilt välja hüppaks. Nahktagi võttis naine uuesti seljast, vaadates siis hetke ringi, et leida kohta, kuhu see riputada.

"Aah.. Ma jõudsin tema juba ära unustada," muigas Beatrice. Vähemalt oli tollel eeldatavasti mingi on/off nupp juhuks kui tal siiski peaks armukadedus sisse kodeeritud olema. Naine pani enda tagi nagisse rippuma ja suundus siis mehe järel.. kuskile. Kööki, nagu välja tuli. Väga ilus oli kõik küll. "Kohe näha, et majas on naine," muigas Tris mingeid nipsasjakesi uurides. Poissmeestel oli elamine tavaliselt vähe teistsugune. Rohkem sassis ka. "Oojaa," muigas Tris uudishimulikult ringi vaadates, justkui oodates, et mingi asi kuskilt rataste vurisedes kohale sõidab.

"Kuigi süüa see robot ilmselgelt ei tee," muigas Beatrice, vihjates moonakotile, mida Des terve õhtu kaasas oli kandnud. Piiksumise peale viis Tris pilgu ukse suunas, oskamata midagi oodata. Ja üllatunud oli ta siiski. "Oi kui nunnu!" kilkas naine lõbusalt, kükitades siis, et robotit paremini näha. Need punased silmad ilmselgelt teda ei häirinud. Kõige enam torkas silma ikka, kui pisike robot oli! Nii armas! Ja see rääkis ka veel. Sold! "Tere!" sõnas Tris viisakalt vastu, uurides robotit igast küljest. "Okei, nüüd ma saan aru, miks ta süüa ei tee," naeris naine uuesti tõustes, "Ta ei ulatu pliidini!"

"Ma arvan, et ta on väga armas ja puha, aga naise osas leiaksid sa endale kindlasti parema," muigas Beatrice pisut flirtivalt. Ta ei kujutanud üldse ette, mis töö on sellise asjanduse ehitamine. Humanitaarvaldkond oli ikka raudpolt tema teema. Hea oli, et ta kodus maalid seintele riputatud sai, sealjuures sõrmed terveks jättes. Nii et kogu keerukust sujuvalt eirates oli robot tõesti lihtsalt nunnu. "Vähemalt on sul keegi, kes sind koju tulles rõõmsasti tervitab," arvas naine. Kui see just päeval mingis sleepmode'is polnud või miskit.

Beatrice vaid muigas endamisi. See mees leidis ka iga võimaluse komplimentide jagamiseks. Milles muidugi polnud ka midagi halba. Millisele naisele taoline meelitamine ei meeldiks. Aga samas pani see naist mõtlema, millise naistemehega tegu võis olla. Aga no.. ega ta mingit abikaasat sinna korterisse otsima ei tulnud. "Siis on küll kurb," nentis Tris roboti osas. Naine viis pilgu üle köögi ja jäi siis taas Des'i silmitsema. "Kas ma saan ametliku tuuri ka?" uuris Tris muiates.

Beatrice järgnes mehele läbi korteri. Pidi tunnistama, et tõesti oli ilus elamine mehel. Mitte, et ta sellest kuigi palju näinud oleks. Kuigi jah, vannituba tutvustada oleks tõesti pisut naljakas olnud. Kuigi see leiutamise tuba kõlas küll põnevalt. Aga ta oli juba aru saanud, et mees oli üsna kinnine, nii et ta ei hakanud ise torkima ka. "Väga kena," lausus Tris seisatades. Muidugi oli see uks irvakil, mõjudes eriti kutsuvana. Aga tema ei kavatsenud küll mehele kaela langeda.

Beatrice omas siiski oma võime üle piisavat kontrolli, et igas olukorras hakkama saada. Mitte, et ta seda mainima hakkaks mehele. Ta oli endiselt piisavalt naiivne, et reaalselt uskuda, et Des ei jaganud miskit ta võimest. "See filmiõhtu variant oleneb sellest, mis filme pakkuda on," muigas Tris. Klaas veini kõlas ka hästi. Klaas veini kõlas alati hästi tema jaoks. Mis sest, et see nali hommikul tihti peavaluga lõppes. Vein oli seda väärt.

Beatrice sättis end mugavalt diivanile istuma, libistades kingad jalast, et veel mugavam oleks. Puldi võttis ta rõõmsasti vastu, sest millisele naisele ei meeldiks, kui tema kõike otsustada saab! Puldinuppe klõpsides libistas ta pilgu üle erinevate filmide. Osasid oli ta näinud, aga suurt enamust mitte. Ta ise väga palju filme ei vaadanud, aga vahel oli mõnus. See oligi rohkem selline.. kink iseendale, kui sai lihtsalt end või antud juhul head seltskonda nautida. Viimaks jäi ta pidama mingisugusel ajaloolisel draamal, sest noh.. Chick flickidega ta meest piinata ei tahtnud ja komöödiaks ka tuju polnud ja ta oli siiski ajaloolane ju.