going down in flames

Kai noogutas Olivieri palve peale ning samal ajal, kui Jay Olivierile Nina vigastusi ette luges, kiirustas kutt vannituppa, et seal üks rätik jäise vee alt läbi lasta ning pärast selle välja väänamist tõi selle Olivierile. Kuti enda kehatemperatuur oli ka nii madal, kui ta jaksas, et ta ei segaks Olivieri tööd. Nooruk tundis jälle peapööritust ning hetkeks kadus tal pilt eest, aga seinale toetudes suutis ta end püsti hoida. End hetke kogunud, asus ta Ninal riideid seljast võtma. Natukene segas Olivieri selle käigus, aga no ta ei saanud sinna midagi teha, ta ei saanud lasta riietel tema keha külge kuivada selle verega. Ta rebis tema särgi ja püksid puruks kohati, sest muudmoodi ei saanud tal neid seljast. Lõpuks oli tüdruk vaid pesu väel, sest päris alasti Kai teda võtta ei tahtnud. Ja tundus, et ei ole vaja ka. Kai sättis Nina juukseid, vajudes lõpuks ometi voodile istuma, hingamine raske ja kähe. Nina oli nii läbi pekstud, et see oli lihtsalt kohutav.

Olivier kuulas neiu vigastuste loetelu, tööd oli küll ja veel. "Kuidas teil endal on?" küsis ta, endiselt Nina jalaga tegeledes, kui Kai oli vannitoast tagasi tulnud. Jay oli lihtsalt maha istunud, aga samas ei teadnud ta mehe vigastuste ulatust, seega võib-olla oligi see kõige mõistlikum. Ega ta väga palju nii või naa poleks saanud aidata teda. Olivier oli tänulik, et Kail oli piisavalt mõistust peas, et Ninalt riided seljast võtta, laskmata end sellest väga häirida. Neil oli see koostöö päris hea seal. Nüüd, kus neiul enam pükse jalas polnud, sai ta ka ilusti Kai toodud rätikut kasutada, et neiu jalga puhastada ning õige pea lõpetas ta selleks hetkeks selle haavaga. Pärast ta saab veel korrigeerida neid asju seal, aga nüüd keskendus ta hoopis teisele reiele. Hetkeks saatis Olivier Kai poole mureliku pilgu, kui too istuma vajus - ta nägi, et kutt oli ka üsna läbi omadega. Hetke asja kaalunud, otsustas ta kasutada Nina pükse abivahendina, mis õnneks sealsamas kõrval olid endiselt ning surus nendega võimalikult tihedalt noa ümbert haava kinni, enne kui siis kiire liigutusega relva neiu jalast välja tõmbas. Esialgu mõjutaski ta neiu jalga külmaga läbi selle pükstenutsaka, et vältida suuremat verekaotust, ent õige pea eemaldas ta siiski selle ning asetas siis oma käed juba otse Nina nahale, keskendudes kogu täiega kõigepealt haava sulgemisele. Teised neiu haavad tundusid natukene vähem tõsised, ning sinikate peale ei kavatsenud Olivier esialgu üldse energiat raisata. Varsti lõpetas Olivier ka selle jalaga, vahepeal seda veel rätikuga, mis nüüd juba üsna punaseks oli värvunud, puhastades. Kiirelt pilgu üle neiu lasknud otsustas ta järgmiseks näo korda teha. Sealsed haavad olid ilmselt juba vanemad ning veri oli üsna kuivanud juba nende ümbruses. Mõnes mõttes oli Olivieril isegi hea meel, et Nina teadvusetu oli, sest siis ta ei saanud seal väga möliseda midagi ja Olly sai rahus ravitsemisele keskenduda. Kuigi neiu tervise seisukohalt ei olnud see muidugi just kõige parem. "Mul on lauapeal mingeid energiabatoone, kui te leiate et need teid aitavad," sõnas ta kahe haava vahepealt nii Kaile kui Jayle. Mõlemad tundusid omadega läbi olevat ning Olivier ei saanud muud moodi, kui pidi paratamatult mõtlema, kus kuradi kohas nad kolanud olid.

Olgugi, et Olivier Nina haavu väga edukalt parandas, oli tüdruk kaotanud väga palju verd ja neiu keha temperatuur langes Olivieri võimetagi päris edukalt. Lisaks sellele oli ta näost ja üldse igalt poolt väga valgeks tõmbunud. Isegi tema huuled olid ebaloomulikult heledad. Õnneks või kahjuks ei tulnud neidis endiselt teadvusele. Arusaadav ka siiski. Pärast sellist piinamist ja peksmist ja verekaotust oleks lausa ime kui ta ise teadvusele tuleks.

Kai jälgis murelikult, mida Olivier Ninaga tegi, ning ka seda, kui kahvatuks muidu nii tõmmu tüdruk tõmbunud oli. "Tal on vereülekannet vaja, ta on nii palju verd kaotanud," ütles Kai vaikselt, kui tüdruku juukseid õrnalt silitas, eirates seda energiabatoonide juttu. Ei olnud tal mingit sööki vaja. Tal oli hoopis vaja oma silmad peast välja põletada või midagi. Kai soojendas oma kätt, mis Nina juukseid silitas, ning üsna pea lasi oma käel õrnalt üle tüdruku keha libiseda, et teda soojendada. Siiski üritas ta teha nii, et ta Olivieri ei häiri. Aga neiu oli juba ebanormaalselt jahe ning Kai ei tahtnud, et ta täiesti ära külmuks. "Ega see ei sega?" küsis ta murelikult Olivieri käest, kui ikka tüdruku keha soojendas. Saab vere ka paremini liikuma. Seda oleks hoopis vaja, et tüdruk sööks. Aah, kas ta peaks neiu haiglasse viima ikkagi? Vereülekannet tegema?

Jay ei saanud eriti midagi aru, kui need kaks seal ringi sebisid ja Nina ümber askeldasid. Ta toetas terve küünarnuki lauale, toetades pea käele. "Meil on ok," pomises ta kuti küsimusele vastuseks, sulgedes samal ajal silmad. Ta ei tajunud hetkel oma vigade tõsidust väga ära ja tal oleks ilmselt kohe praegu vaja olnud see kuul sealt jalast eemaldada, aga ta ei suutnud ennast eriti enam liigutada, tahtes ainult magada. Õla juures oli pusa ka juba täitsa punaseks värvunud selle kuuli riivamise pärast, tumedatest dressipükstest polnud aga jalast tulevat verd eriti nähagi. Ta mõlema käe sõrmenukkidelt oli nahk täiesti marraskil ning katki, aga kuna hetkel oli kõige suurem valu jalas, ei pannud ta muid vigastusi õieti tähelegi. Ta ei kuulnud seda energiabatoonikeste juttu ja ausaltöeldes ei oleks ta ka kuuldes sellele eriti reageerinud. Nagu tal oleks vaja mingeid batoonikesi, et energiat saada. Tal oli vaja selle jaoks inimesi. Täitsa elusaid ja terveid. Jay ei kuulnud kahte noormeest enam üldse, suikudes pooleldi une ja pooleldi ärkvelolemise vahel. Ta pea käis endiselt väga ringi.

Loomulikult ei eeldanudki Olivier, et Nina nii ruttu iseenesest teadvusele tuleks. Aga samas oli neiu kahvatus juba ka tema jaoks muret tekitav, samas oli tema jaoks võimatu neiu haavu ravida, ilma et ta paratamatult ta kehatemperatuuri meeletult langetaks. Kai lause peale ohkas Olivier, oleks see vereülekande tegemine siis nii lihtne neil seal tema toas. Kurat võtaks, nad oleksid kõik pidanud praegu haiglas olema, aga enam ei olnud neil enam aega sellega jamada. Olivier pidi nendega seal hakkama saama, kuigi tegelikult oleks vähemalt kolm arsti pidanud selle seltskonnaga tegelema. Aga kuna ülejäänud neiu haavad olid väiksemad, sai ta tasapisi haavade ravimisega samal ajal ka neiu üldkehalisele olekule tähelepanu pöörata ja tänu sellele uuenesid ka neiu vererakud, lisaks kõigile muudele keharakkudele, mis uuenemist vajasid. "Ei sega, see on väga hea," pomises Olivier kergelt. Jay oli vaikseks jäänud, mis Olivierile üldse ei meeldinud, aga kuna Jay ei olnud talle ka nende vigastuste kohta ausalt vastanud, ei saanud Olly väga ta olukorda hinnata, seega muretses ta pigem Kai ja Nina pärast. Nüüdseks liikus Olivier juba neiu rangluule ja kaelale, et seal olevaid haavu ravida. See oli halb, et nii lähedal südamele külmaga töötama pidi, aga midagi polnud teha. Nüüdseks oli noormehel selge, et ta ei saa seal hakata vähemalt esialgu Nina haavadega rohkem jamama. Võib juhtuda, et neiu peab armidega leppima, aga kindlasti parem, kui ära surra, uskus Olly. Olivier lõpetaski Nina haavadega ning liikus kapi juurde, et sealt varutekk võtta ning neiu korralikult kinni katta. "Kai, võta riidest lahti," sõnas ta samal ajal. Kõige parem on tal kuti vigastusi hinnata, kui pole mingeid riideid segamas. Ja jah, ta kavatses Kai esimesena terveks ravida, sest esiteks oli Kai tema jaoks kohe kindlasti prioriteet, ja teiseks siis saab noormees Ninat soojendada, samal ajal kui Olivier Jayga tegeleb ja on suurem tõenäosus, et vähemalt Nina ja Kai ellu jäävad.

Kai jätkas Nina soojendamisega, kui Olivier ütles, et see ei sega, ise tundes üha tugevamat peapööritust. Püsti tõusta ta enam kohe kindlasti ei tahtnud. Kai raputas siiski Olivieri sõnade peale pead. "Jay enne," ütles ta ikka Ninat soojendades. "Ma olen... lihtsalt kurnatud, ta sai kuuli jalga," pomises Kai vaikselt. Olgu, ta oli ka palju verd kaotanud nüüdseks, aga ikkagi, Jayl oli kuul jalas kinni, kui ta ei eksinud, ja mees oli seal laua taga peaaegu, et minestanud nüüdseks. Olivier pidi Jayga enne tegelema. Kai hingamine võis pinnapealne ja kähisev olla, aga ta suutis veel end teadvusel hoida ning Nina soojendamisega tegeleda. Kai tõesti tahtis, et Olivier enne Jay eest hoolitseks, mis siis, et ta aru sai, et ta Olivieri jaoks prioriteet on. Jay oli raskemini vigastatud, kui tema ja see pidi ka midagi lugema.

Olivier ohkas, kui Kai seal vaidlema hakkas, ent kuti jutus oli ka point. Jay ei näinud enam üldse hea välja seal lauataga ning kuul jalas ei olnud naljaasi. Jumal, ta pidi mingi kuuli välja surkimisega ka veel hakkama tegelema? Seda ta kahjuks küll oma võime abil teha ei saanud. "Kuul on endiselt sees?" küsis ta Kailt igaks juhuks, kuigi aimas, et ega noormees väga vastust ei tea. Samas ajal liikus ta aga juba kapi juurde, kust lõpuks ka pintsetid leidis ning samuti oli tal õnneks veel natuke desinfitseerimisvahendit alles, millega ta pintsetid ilusti üle piserdas. Olivier võttis kapist veel paar energiabatooni ning läks siis kiirel sammul voodi juurde tagasi, batoonikesed Kaile sülle visates. "Söö siis vähemalt neid," sõnas ta kutile võib-olla natukene liiga käskivalt, "pole vaja, et sa ka teadvuse kaotaksid mul siin." Olivier asetas pintsetid ilusti öökapile ootama ning tassis siis Jay voodile Nina kõrvale. Kuradi tüütu energia raiskamine see oli, aga ta ei saanud kutti ka seal laua ääres ravima hakata. "Ma üritan ruttu teha," pomises ta Jayle, olemata kindel kas professor teda isegi kuuleb, "ja see teeb ilmselt haiget." Kiirete liigutustega eemaldas ta Jay riided, jättes mehe bokserite väele, ning vaatas esimese asjana ta reied üle, kuigi kuuli haava leidmine ei olnud õnneks raske, sest pooleldi kuivanud verd oli seal ümber ilmselgelt kõige rohkem. Pintsetid kätte haaranud, hingas ta korra sügavalt sisse, ning surus need siis Jay reide, et kuul välja võtta. Vähemalt ta eeldas, et see on veel seal ning õige ruttu tundis ta seda õnneks ka pintsetide vastas. Kuul see pidi olema, kui mehel just mõni luu metallist ei olnud. Natuke aega surkimist, ning saigi ta kuuli välja, kuid sellega kaasnes ka suurenenud verejooks. Üleni verised pintsetid ja kuul jäidki sinna noormehe kõrvale voodile vedelema, kui Olivier hoolega Jay jalga ravima hakkas. Tema puhul oli vähemalt armidega ilmselt vähem muret - Olivier tahtis siiski võimalikult ruttu ka Kaini jõuda. "Pead veel vastu?" küsis ta tasaselt Kailt, samal ajal Jay reiele keskendudes. Huvitav, kui palju mehel veel vigastusi, eriti just ohtlikke, oli? Ilmselgelt ei olnud Olivier väga palju tähelepanu sellele pööranud, kui meest lahti riietas. Kiirus oli oluline ometi.

"Ma ei tea, vist küll," pomises Kai Olivieri küsimuse peale. Ta ei olnud märganud, et kutil jalas kaks auku oleks, pigem siiski vaid üks. Ta nohises vaikselt, kui Olivier talle batoonikesed sülle viskas, ega avanud neid veel, vaid jälgis, mida Olivier tegi. Oh god, kuidas noormees suutis seal surkida nende asjadega? Kai jälgis seda verd ning auku, mis Jay jalas oli, ning ta nägi silme ees pigem neid mehi, kelle Jay maha lasknud oli, need kuuli augud nende peades. Kai pööras pilgu ära ning kehitas õlgu, kui Olivier temalt küsis, kas ta peab veel vastu. Peab vist pidama. Ta avas ühe batoonikestest, aga selle lõhn ajas tal südant veel rohkem pahaks, kui need pildid laipadest ja kutt ajas end batoonikesi maha pillates püsti ja tormas tuikudes vannituppa, endal silme eest must. Õnneks ta teadis, kus kuti vannituba oli. Kai vajus vetsupoti ette põlvili ja oksendas kõik välja, mis tal oksendada oli. Vaikselt hakkas silme eest selgeks minema jälle, aga ta tundis end kohutavalt. Ja ta jättis veriseid jälgi igale poole. Siiski ei hoolinud ta veel sellest, vaid läks oma suud loputama, kui oksele vee peale tõmmanud oli, ja üle keha värisedes suundus tagasi magamistuppa, näost kaame. Ta üritas siiski mitte vaadata enam seda verd, aga ta tundis seda lõhna ja valud, mis tema keha läbisid, ei olnud ka üldse head.

Olivier kortsutas kulmu, kui Kai talle ei vastanud, see ei olnud üldse hea. Aga samas pidi ta Jay haavale keskenduma, see oli ikka tõsine kuulihaav seal ja vajas korralikult tähelepanu. Ja ka üsna palju energiat. Olivier pidi rõõmustama juba, kui kuulis Kaid batoonikest avamas, ent siis tormas Kai toast välja. "Kai," hüüdis ta vannitoa poole. Kurat võtaks, ta ei saanud niimoodi poole ravitsemise pealt minema ka joosta, Jay oli niigi praktiliselt teadvusetu tal seal. Taaskord tuli Olivieri pähe mõte, et nad kõik oleks pidanud haiglasse viima. Olly andis endast kõik, et Jay jalg enam-vähem terveks saada, sellest jääb küll korralik arm, ja vaatas siis kiiruga kuti üle. "Ma kohe varsti jõuan sinuni," lubas ta Kaile, kui pilgu korraks ta poole heitis. Kai oli näost nii kaame, et Olivieril tekkis hirm, et ka tema on varti teadvusetu seal. Kuradi kurat. "Las Nina olla, tal hakkab juba jume tagasi tulema, ilmselt varsti toibub ka, pealegi ta on tekiall, sa istu sinna akna alla värke õhu kätte maha ja ürita ärkvel püsida, eks?" andis ta kutile juhised kätte ning hakkas siis Jay õlga ravima. Nukkidega saab mees hakkama, eksole? Tal oli vaja ruttu Kai ravimiseni jõuda, noormees oli ilmselgelt halvas seisus seal ja Olivieri enda energia kahanes hirmuäratava kiirusega. Õnneks ei olnud Jayl õlas kuuli kinni, vaid see oli ainult riivanud, seega selle haavaga läks ka tunduvalt kiiremini. Aga oleks võinud ilmselgelt kiiremini minna. Igatahes ei hakanud Olivier aega raiskama, parem oleks, et Jayl mingite armide pärast probleemi pole, vaid vaatas lihtsalt, et verejooksu seisma saaks ning haava enam-vähem kinni. Ülejäänu võib ju ka loomulikul teel paraneda. Olivier heitis Kai poole järjekordse mureliku pilgu ning läks võttis kapist ka teise teki, et ka Jay sooja mässida. Loodetavasti tuleb ta varsti tagasi teadvusele. "Okei, sinu kord, kallis," sõnas ta samal ajal, ise juba kergelt kurnatud. Ta peab vastu! Peab pidama! Kai pärast!

Kai vajus vastu aknalauda, kui akna juurde koperdas, ning lihtsalt ahmis värsket õhku endale sisse. Nooruk oli nii kurnatud, et ta isegi ei suutnud end enam ise soojendada. Ilmselgelt, tema kaitse tule eest oli juba ammu kadunud ning ta käed olid ju juba põlenud. Kais ei olnud väiksematki jaksu ennast soojendada. Noormees sulges silmad, kui järjekordset peapööritust tundis ning vajus veel rohkem vastu aknalauda ja akent, hingamine raske. "Mmhmh," mõmises Kai kurnatult, kui Olivieri häält kuulis, et nüüd on tema kord. Kutt ajas end sirgu ning üritas end riidest lahti võtta, aga kui oli särgi üle pea tõmmanud, vajus ta lihtsalt Olivierile otsa. "Lihtsalt.. haavad... kinni.. tahan magada," pomises Kai, üritades end viimaste jõuraasudega natukenegi püsti hoida. "Ära kurna.. ennast," pomises kutt. Aga tõesti, oleks tark, kui Olivier lihtsalt verejooksud peatab. Homme võib ta kõige muuga tegeleda.

Olivier jõudis õnneks täpselt selleks hetkeks Kai juurde, kui kutt seal särki ära võttes talle otsa vajus. Jumal tänatud, et ta jõudnud oli, muidu oleks Kai veel peapõrutuse või millegagi võinud seal lõpetada. Ohates võttis ta kuti sülle ning viis ta voodile, kus nüüdseks juba võrdlemisi kitsas oli. "Ma üritan ruttu teha, ausõna," lubas ta Kaile vaikselt. Ta oleks tahtnud kuti täitsa terveks ravida seal küll, aga teadis, et Kai eesmärk oli mõistlik. Peaasi, et verejooksu kinni saab, nad kõik vajasid und ja energiat. Olivier üldse ei kujutanud ette, kuidas nad kõik magavad seal. Kiirete liigutustega eemaldas Olivier ka Kai püksid ning vaatas siis noormehe haavad üle. Õnneks midagi nii tõsist ei olnud, kui Nina noahaavad ning Jay kuulihaav, aga oli näha, et mitu kuuli olid Kaid riivanud, rääkimata noormehe põlenud kätest ning pisikestest lõikehaavadest, mis tundusid klaasikildudest olevat. Kus kuradi kohtas nad olnud olid? Olivieril oli nii palju küsimusi, mis vastuseid ootasid, aga ilmselt ta ei saa neid enne homset. Kai keha oli samuti nii harjumatult külm, Olivier igatses sel hetkel nii väga ta soojust. Igatahes asus ta ruttu tegutsema, et noormehe haavad parandatud ja kutt sooja saaks. Aga kuna ta ise oli ka juba väsinud, võttis ravitsemine tal aina kauem aega, seega läks tal ikka päris tükk-tükk aega, enne kui ta noormehe verejooksu pidama sai. Ja niimoodi, et ta kogemata läbi une haavu jälle lahti ei tõmbaks ega midagi. Kiirelt käis ta veel ka kuti käed üle, et põletust leevendada, sest see pidi ikka kuradi ebameeldiv olema, ning ega ta rohkem ei jaksanud ka. Kai nägi endiselt väga räsitud välja ja igasuguseid kriime ja vigastusi oli nii palju, aga vähemalt ta ei veritsenud enam. "Okei, nüüd on kõik," pomises ta noormehele tasa, enne kui kuti huultele õrna musi vajutas. Siis aga läks ta akent kinni panema. Ta oli ise ka kuradi väsinud, aga ta pidi veel natuke tegutsema seal. Kõigepealt otsis ta Kaile enda riiete hulgast pehmed ja soojad dressipüksid ning pusa ja aitas need noormehele selga. Ta ju teadis, et kutt vajas neist neljast seal veel kõige enam soojust. Ja siis võttis ta Nina pealt teki ning kattis Kai sellega, kattes neiu hoopis pleediga. Tal tõesti ei olnud nii palju varutekke ja õnneks Nina oli juba päris soe ja tundus, et ta tuleb varsti teadvusele ka juba.

Kai vajus ilusti voodile, olgugi, et seal kitsas oli. Õnneks oli Kai üsna pisikene ja mahtus veel enam-vähem normaalselt sinna. Nooruk tõmbus üha kahvatumaks, mida rohkem Olivier teda oma jääga ravis. No jää tõesti ei olnud Kai teema ning ta vihkas seda jahedust. Ta tahtis oma kuuma keha tagasi. Temperatuuri mõttes kuuma keha. Kai silmadesse tekkisid väikesed pisarad, mida külmem tal hakkas, aga õnneks tõesti Olivier ei ravinud teda üleliia kaua. Noormees ei jaksanud isegi musile vastata lõpuks, ning ta suutis vaid natukene ennast kaasa liigutada, kui Olivier talle pehmeid dresse selga pani. "Ma tahaks kaissu," sosistas Kai vaikselt. Aga ta ei saanud kuidagi Olivierile kaissu ju. Voodi oli inimesi täis. Aga Kai oli nõus öö või mis iganes ajavahemiku ka põrandal veetma, kui ta vaid Olivieri kaissu saab. See oli põhiline. Ja Kai tundis, et lähiajal ta kohe kindlasti enda tuppa ööbima ei lähe, vaid magab Olivieri juures. Kõik need laibad ja see veri. Kutt tundis, et tahaks pesema minna, nii väga tahaks pesema minna, aga ta ei jaksanud ju midagi teha.

Varsti hakkaski Nina toibuma. Kõigepealt liikusid pisut tema sõrmed, siis hakkas ta raskemalt hingama, viimaks avas neidis oma silmad, hingamine pinnapealne. Tüdruk vaatas ehmunult ringi ning ajas end istukile, aietades vaikselt. Ta oli Nookis. Ta oli Nookis! Kõigepealt Märkas ta Kaid ja siis Olivieri, viimaks Jayd ning fakit, et ta seal pesu väel oli. Neidis tõstis käe ümber enda, hoides pleedi tihedamini enda vastas. Ta nägu valutas ikka meeletult, jalad tundusid ka valutavad ja kõht ning pea. Nina ehmunud pilk püsis Olivieril kui ta end pisut Kaile lähemale nihutas. Paratamatult tundis ta end Kaiga lähedasemalt kui Jayga eks ole. Üldse oli veider olla pesu väel professoriga samas voodis, aga ta sai aru, miks ta seal sedasi oli. "Aitäh," moodustasid Nina huuled, kui ta oli Olivieri pilgu püüdnud. Häält tüdruku suust ei tulnud. Tema silmad täitusid pisaratega ning kui ta need sulges, veeresid kuumad pisarad neidise põskedele. Ta tundis end meeletult jõuetult. Nagu oleks kogu energia temast lihtsalt välja imetud. Aga ta oli kodus! Ta oli ohutus kohas!

Olivier ohkas, kui Kai talle sosistas. Ta ise tahtis ka kaissu, aga seal oli ju nii vähe ruumi, seal voodis. Ta isegi ei kujutanud ette, kus ta magab. "Ma tahaks ka," sosistas ta noormehele vastu, ent pidi seal edasi tegutsema natuke veel. Näiteks pintsetid ja kuuli ära korjama voodipealt. Ta vaatas veel natuke Kaid, mõtteis mõlkumas kätepesu, ent siis märkas ta silmanurgast liikumist. Jumal tänatud, Nina oli lõpuks üleval. "Sa võiks pigem pikali olla ilmselt," sõnas ta neiule tasa, kui ta end istuma ajas. Vaevumärgatav naeratus valgus üle Olivieri huulte, kui Nina teda tänas. Mis sest, et hääletult, tema ju sai ikka aru. Ta noogutas õrnalt neiule, jaksamata midagi öelda, väga ilmselt ei olnudki vaja midagi öelda. Olivieril oli sel hetkel hea meel, et Nina ärganud oli. Ta oli neiu pärast tegelikult juba mures olnud. "Ma lähen pesen oma käed ära, siis vaatame, mis sellest magamisest saab," pomises ta vaikselt Kaile ning sammuski juba vannitoa poole. Ta ei jaksanud enam kiirustada. Vannitoas ta hoopis istus kõigepealt wc-poti kaane peale ning puhkas üsna tükk aega, enne kui oma käsi leige veega pesi. Isegi tema tahtis sooja saada. Ta oli nii väsinud ja ta oleks lihtsalt tahtnud pugeda Kaiga oma voodisse tekialla kaissu ja magada, aga ta voodi oli paksult rahvast täis ja ta mõnusa pehme teki peal oli veel see verine riie ja kolm inimest ja miskõik. Niimoodi seal käsi pestes turgatas talle hetkeks pähe, et võib-olla kuluks Kaile üleüldse kuum dušh ära, aga samas kahtles ta, kas noormees seda jaksaks.

Kai pööras ka oma pead, kui enda kõrval liikumist märkas. "Heii," sosistas Kai vaikselt, kui Ninat silmitses. "Okei," lisas ta Olivieri jutu peale. Käte pesemine oli kindlasti hea mõte, nad kõik olid seal nii verised ja Olivier oli neid kohe eriti hoolega katsunud ju. Kai jälgis hetke Olivieri, aga siis libistas ühe oma päris külma käe teki alt välja, et Nina kätt puudutada. "Kuidas sul on?" küsis Kai tasakesi, köhatades vahepeal hetkeks. Ta uskus, et Ninal oli veel valus igalt poolt ja mis kõik, nagu ka Kail. Ta teadis, et Olivier tal endal oli kindlasti parandanud vaid pealt naha. Ja oli näha ka, kui kurnatud Olivier oli. Seda oli lausa kahju vaadata, kui kurnatud noormees oli. Aga nad olid kõik nüüd elus ja enam-vähem terved. Ning nad ei olnud keegi konservatiivide vangis. Seega see kõik oli väga hea.

Nina puges Kaile lähemale ning võttis õrnalt tema käest kinni. "Hirmus," sosistas neidis vastu. "Nii hirmus. Ma olin kindel, et ma suren," nuuksatas Nina. "Valus on," kurtis tüdruk. Ta avas oma silmad, et Kaile otsa vaadata. Neidis tõstis oma pea ning vajutas musi Kai põsele. "Aitäh, et sa tulid," tänas neidis. Ta ei jõua Kaid selle eest ära tänada. Ta oli elus! Ta oli kodus! Ta ei taha enam kunagi lahkuda sealt! Mitte kunagi!

Olivier viivitas veel mõnda aega oma kätepesuga. Esiteks selle pärast, et ta oli väsinud, aga teiseks ta ka aimas, et ilmselt Nina ja Kai tahavad nüüd natuke omavahel suhelda. Siiski lõputult ta ei jaksanud ka seal vannitoas olla ning liikuski hoopis tuppa tagasi. Kai pesema vedamise plaani oli ta maha matnud, sest oli ju nooruk juba enne nii kurnatud olnud. Küll nad saavad sellega siis tegeleda, kui nad natuke maganud on kõik seal. "Üritage natukenegi magada," pomises Olivier neile mõlemale tasa, kui ennast kohe Kai juurde voodi kõrvale mugavalt istuma sättis. Noh, nii mugavalt kui oli selles olukorras võimalik. Ta ei teadnud isegi, kas ta julgeb magama jääda või mitte, kuigi ta nii väga tahtis, aga võib-olla peaks ta aegajalt kontrollima, mis olukorras Jay on? Viimane asi, mida nooruk vajas oli see, et õppejõud tal seal ära sureks. Ja tundus, et praeguseks hetkeks oli just tema vast et kõige halvemas seisukorras.

"Kõik on okei nüüd," sosistas Kai vaikselt. Ta naeratas pehmelt põsemusi peale. "Muidugi ma tulin. Ma tulen sulle alati appi, ükskõik, mis olukorras me parasjagu oleme," ütles Kai tasakesi. Ta pigistas hellalt Nina kätt ning naeratas talle kurnatult. "Nüüd me oleme kõik turvaliselt kodus. Olivier vaatab meid homme ka veel üle, teeb veel korda, eks," lubas Kai tasakesi. Siis tuli nimetatud kutt tagasi ka ning Kai tõstis oma väsinud pilgu noormehele ja sirutas oma teise käe, et Olivieri käest kinni võtta. "Sa peaksid ka magama," ütles ta vaikselt. Jaa, ta oli tõeliselt kurnatud, aga Olivier pidi ka ju puhkama. Pluss Kai tõesti tahtis Oli kaissu. Ja ta ei teadnud, kas ta suudaks üldse magada pärast neid läbielamisi.

Nina sulges oma silmad taas, pisarad ikka voolamas. Ta oli siiski endast väljas ikka veel ja rahuneda oli raske. Mingist magama jäämisest rääkimata. Tema tahtis ka kaissu saada. Tundus, et see tuba seal oli üle rahvastatud, aga ta ei tahtnud praegu üksi oma tuppa ka minna. "Ma ei taha üksi olla," sosistas Nina tasakesi. Neidis avas uuesti oma silmad ning tõstis vaba käe, et pisaraid pühkida. Nüüd ta tundis, et tema nägu on endiselt väga valulik ja paistes. Tüdruk ahhetas hääletult. "Ma tahan peeglit," pomises ta ärevalt ning ajas end taas istukile. Ta tahtis näha, mida see tropp tema näoga teinud oli. Katsumisel tundus see täiesti kohutav ja ta ei suutnud oma kätt enam eemale tõmmata. Ta oli koletis!

"Sa ei peagi üksi olema," kinnitas Kai Ninale vaikselt. Ta ei käsiks Ninal mitte kuskile minna ja uskus, et Olivier ei käsiks ka Ninal kuskile minna. Edasise peale kortsutas Kai väsinult kulme. "Ei ole vaja peeglit," kinnitas Kai. "Olivier teeb homme sul ülejäänu näo korda, eks," lubas noormees. "Ära muretse," ütles Kai ennastki istuma ajades. Selle peale tõmbus tal kohe taas silme eest mustaks ning ta tõstis käe, et oma silmi hõõruda. Appi, kuidas ta magada tahtis ja oma energiat taastada tahtis. Kutt üritas leeki enda käele tekitada, aga see ei õnnestunud kuidagi. "Olivier teeb su korda," lubas Kai jälle Ninale, kui väsinult oma käed ümber Nina mässis.

Selleks ajaks, kui Olivier Jayd lõpuks ravima otsustas hakata, oli mees juba põhimõtteliselt teadvuse kaotanud. Seetõttu ei saanud ta eriti arugi, kui ta voodisse tassiti ja haavu parandama hakati. Valu ta siiski tundis. Isegi kui ta oli teadvusetu ja nägi mingeid veidrad unenägusid, tundis ta põlemist enda jalas sel hetkel, kui kuul sealt välja võeti, aga kuna ta oli nii kurnatud, ei suutnud ta selle reageerida. Ainult tõmbles hästi väheke ja seda enamasti näost. Muul puhul oli ta aga täitsa tubli patsient. Kui verejooksud peatatud olid ning haavad kinni pandud, muutus ta natuke rahulikumaks ja oli juba rohkem nagu magamise staadiumis. Alles siis, kui Nina üles ärkas ja tema kõrval liikuma hakkas, tahtis Jay pisut toibuma hakata. Ta oli veel natuke aega kinni, kuid peagi hakkasid tema silmalaud võbelema ning ta avas aegamisi silmad. Tal võttis natuke aega, et kõigest aru saada, kuid peagi meenus talle, et ta käis ühte oma õpilast päästmas ning hiljem läksid nad veel Nooki. Ehk kui teda just ära viidud poldud, peaks ta endiselt Nookis olemas. Aga miks oli ta pikali ning kõigest bokserite väel - seda ta ei teadnud. Ilmselt oldi teda ravima hakatud ja riided vist segasid või midagi. Ta vaatas ringi, märgates seejärel, et ta ei olnud sugugi üksi voodis, vaid oma kahe õpilasega, mis tekitas äärmist ebamugavust. Ta ei tahtnud seal nendega olla nagu üks haige laps, mistõttu ta ennast istukile ajama hakkas, et sealt ära minna. Liigutamine tõi aga kaasa tugeva peapöörituse, mis ta korra tagasi pikali ajas, kuid kohe, kui pilt oli jälle selge, püüdis ta uuesti liikuda. "Ma pean minema," pomises ta teistele, otsides silmadega enda riideid. Väga rõve oli veriseid ja katkiseid riideid selga panna, aga kahjuks ei olnud kumbki poistest temaga just samas suuruses, nii et tal ei olnud teist varianti. Ta ei lähe ju bokserite väel minema. Leidnud püksid üles, ajas ta need jalga, tundes, kuidas jalg põrguvalu teeb. Ta keha natuke õhetas, nii et ta arvas, et tal võis palavik millestki tekkinud olla, kuid seda ta muidugi teistele ei öelnud. Polnud vaja, et nad teda minema ei lase või midagi. Ta viis enda silmad kutile, kelle juurde nad tulnud olid. "Aitäh," sõnas ta talle siiralt, vaadates seejärel Ninat ja Kaid, kes kenasti voodis olid. Ta peas hakkas jälle ringi käima, mistõttu oli hea mõte sealt kiiremas korras lahkuda enne, kui ta tagasi pikali kukub. Ta viskas pusa enda palja ülakeha peale, sest särk oli tal endiselt ribadeks, ning lahkus sealt ruumis kiiresti enne, kui ta uuesti sinna samma pikali kukub, laskmata noortel väga selle peale reageerida, et ta ära läks. Ta tundis, kuidas tal endiselt valutab mitmest kohast, kuid kõige rohkem tegi haiget muidugi jalg ja ta nägi väga palju vaeva, et normaalselt liikuda. See ei õnnestunud muidugi, kuid ta pidi ära minema, sest ta ei olnud sedasorti tüüp, kes kusagil kellelegagi koos enda haavu lakub. Parem on ta üksinda, kui laseb teistel enda eest hoolt kanda. Jay võttis enda taskust telefoni, et kellegi endale järgi kutsuda, kuid kahjuks ta selleni ei jõudnudki, sest järgmisel hetkel oli ta jälle pikali maas, pilt silme eest must.

Beatrice oli aega veetnud enda klassiruumis, valmistades ette järgmist ajaloo tundi. Kuna seal oli lihtsalt parem tehnika ja ta kavatses filmi tunnis näidata, ei jäänud muud üle. Viimaks hakkas juba pimedaks minema ja puha nii et Tris suundus tagasi elamusse. Järgmisel hommikul oli tal varajane tund nii et naine oli plaaninud lihtsalt Nooki jääda.
Teel sinna köitis tema tähelepanu, aga rida punaseid täpikesi ja laigukesi ja üsna pea sai ta aru, et tegu on verega. Otseloomulikult võttis ta siis jälje üles ja lõpetas õpilaste ühiselamus. Naine oli nii täpikestele keskendunud, et ei pannudki maas lamavat professorit tähele enne kui juba üsna tema lähedal oli. "Jay!" hüüatas ta kohkunult ja ruttas mehe juurde, põlvitades ta kõrvale. Hetke vaatas Tris ringi, et näha, kust mees tulnud oli, aga ilmselgelt oli ta tähelepanu üsna hõivatud. Beatrice pani oma käe mehe põsele, pooleldi lootes, et see energia asi hakkab äkki ise tööle. Ta teadis, mis võime mehel on, aga polnud selle toimemehhanismidega eriti kursis uknow. "Mis sinuga juhtus.." pomises naine vaikselt, vaadates mehe veriseid ja katkiseid riideid ja kahvatut nägu. Kui see kõik veri tema oma oli.. Ohjumal.

OT: We can move to a new topic tho..

Ta pigistas Kai kätt õrnalt, vastates siis noormehele: „Küll ma ka magan.“ Eks ta tukub seal ja kogub energiat. Ning homme saab ta nad kõik korda ravida korralikult ja siis magada juba korralikult oma voodis ja Kai soojas embuses äkki.  Olivier toetas end seljaga vastu voodit, pilk akna poole ning jäi väljas valitsevasse pimedusse vaatama. Ta küll kuulis Ninat, ent ei öelnud ise midagi. Õnneks Kai vastas ka neiule, seega ta sai rahus vaikida seal. Küll aga ehmatas ta, kui järsku Jay häält kuulis. Olivier teadis, et ta oleks pidanud vaidlema, aga ta oli selleks lihtsalt liiga kurnatud. Jay ei olnud kohe kindlasti piisavalt terve, et seal ringi jooksma hakata, aga samas kes oli Olly, et niimoodi oma professorile vastu hakata. Seega lasigi ta mehel riietuda, jälgides igaks juhuks siiski iga ta liigutust, et reageerida, kui midagi juhtuma peaks järsku. Siiski tundus, et vähemalt esialgu sai Jay omadega väga ilusti hakkama. Olivier vaatas Jayd, kui too teda tänas, noogutades talle vastuseks, jõuetu naeratus hetkeks näol mänglemas. Mida tal oligi öelda sellises olukorras eks ole. Natuke halb tunne oli isegi, et nad kõik seal tänasid teda niimoodi, sest ta oli tegelikult lihtsalt teinud seda, mida ta tegema peaks. Igatahes läks Jay sealt siis minema, ning Olivier sulges hetkeks silmad, et natuke puhata. Huvitav, kas ta saaks Kai ja Nina korraks vähemalt voodist välja, et koristada see verine jama sealt ära ning korralikult tekialla pugeda lasta neil? Äkki ta mahuks nüüd ise ka voodisse üldse.

Nina ahastas vaikselt oma näo üle, kui Kai käed talle ümber põimis, põimis Nina enda käed samuti ümber Kai, et oma nägu rahule jätta. Selle näppimine ei aita. pealegi oli see kuradi valus. Siis hakkas järsku Jay end liigutama ja Nina tiris pleedi üles poole, et oma keha rohkem katta. Üsna piinlik seal sedasi pesu väel pleedi sees kössitada kui su õppejõud su kõrval on eks ole. Kui uks Jay järel sulgus, vajus Nina pea Kai õlale ja ta nuuksus tasakesi. Ta oli kodus ja kõik oli nüüd ohutu, aga ta ei suutnud nutmist lõpetada. Mingi pingelangus ilmselt.